Rootsi raport: Venemaal on suuremõõtmelise sõja korral Rootsi lähipiirkonnas NATO ees eelis
(522)
„Kui aega lääne kaitse ettevalmistamiseks on vähe, on Venemaal meie lähipiirkonnas selge eelis, eriti maapinnal,” ütles raporti projektijuht Krister Pallin, vahendab SVT Nyheter.
„See eelis kestab tükk aega, vähemalt kuni USA saab tulla siia suurte maajõududega, mis võtab vähemalt paar kuud,” lisas Pallin.
FOI on korraldanud sõjamängu, et hinnata NATO ja selle partnerite ning Venemaa vahelist jõudude tasakaalu.
See sõjamäng simuleeris muu hulgas Venemaa rünnakut Balti riikide vastu Valgevene kaudu. Järeldus oli 2020. aastal sama kui 2017. aastal, vaatamata NATO jõudude tugevdamisele.
„Kui Venemaa ründaks lühikese etteteatamisajaga Baltikumi, on neil üsna head väljavaated selles õnnestuda,” ütles Pallin.
Vaatamata NATO suurenenud sõjalistele kulutustele ja üha ettenihutatumale positsioonile Venemaa suhtes, ei ole olnud suurt muutust jõudude tasakaalus.
„Suures plaanis on pilt üsna sarnane nii üksuste olemasolu kui ka kvaliteedi osas. Nüüd on ettenihutatud kohalolu, mida 2014. aastal ei olnud ja mis muutub järk-järgult paremaks. Ja on rohkem üsna lihtsaid meetmeid, mis võivad võimalusi Lääne poole jaoks parandada,” ütles Pallin.
Seevastu NATO tugevusi ei pea suurendama. Need peavad olema võimelised tegutsema kiiremini rea erinevate võimalike rünnakuohtude vastu, leiab FOI.
Peamine tugevus on ülemvõim õhus ja merel. Suur probleem on aga, et NATO ja selle partnerid on hajutatud suure hulga riikide vahel ja neil on puudujääke valmisolekus.
Neil on „madal valmisolek ning nad ei ole konfigureeritud ega treenitud sõjaks”, öeldakse FOI raportis.
Sõjamängus ei kasutatud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa tuumarelvi.
„Mäng ei hõlmanud tuumarelvade kasutamist ühegi poole poolt. Seevastu tuumarelvadega ähvardati, teiste hulgas Rootsit ja Soomet, et meid konfliktist väljaspool hoida,” ütles Pallin.
