PÄEVA TSITAAT: Jevgeni Ossinovski: "Härra Kallas, suurimad kannatajad ei ole mitte lastega pered ja väikeettevõtjad, vaid need vanainimesed, kes on surnud." - Jevgeni Ossinovski vastus riigikogus Siim Kallasele, kes oli oma eelnevas sõnavõtus maininud koroonapandeemia suurimate kannatajatena just lastega peresid ning väikettevõtjaid.
PÄEVA NUMBER: 500-700 miljonit eurot - Kui veel eile tundus, et lisaeelarve mahust me nii pea ei kuule, siis tänasel valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selle umbkaudse suuruse siiski avalikustas. Pool lisaeelarvest kuluks tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonnas. Palgatoetuste maksmiseks läheb sellest umbes 125-175 miljonit eurot.
PÄEVA ARTIKKEL: Raimo Poom kirjutas Eesti Päevalehes vaktsineerimisprogrammis valitsevast digitaalsest kiviajast. Üleriigilise digitaalse süsteemi asemel täidavad perearstid käsitsi tabeleid, mida kuskile keskselt ei sünkroniseerita: "Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve rääkis, kuidas seal omakorda aetakse üle riigi laekuvatest käsitsi koostatud tabelitest käsitsi kokku statistikat, kes ja kui palju on igasuguste nimekirjade järgi vaktsiini saanud või mitte." Ja me tahame olla digiriik?
11. märtsi olulisimad arengud:
- Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 9402 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1957 ehk 20,8 protsenti testide koguarvust. Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 69, haiglaravi vajab 639 patsienti. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 113 898 inimesele, kaks doosi on saanud 47 795 inimest. Loe lähemalt.
- Taani otsustas AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiinide kasutamise vähemalt kaheks nädalaks ootele panna, et selgitada välja nende kõrvaltoimed. Taani tervishoiuameti teatel on otsuse ajendiks mõnedel kontrollitud inimestel tuvastatud veretrombid. Professor Andres Merits aga seda otsust põhjendatuks ei pea: "Moderna katsetamisel sai üks katsealustest välguga pihta. Kümnete miljonite vaktsineeritute peale kindlasti ka midagi juhtub, aga kas see tähendab, et on ka seos?" Tema sõnul peaks Eesti hoopis otsima võimalusi, kuidas Taanis seisma jäänud vaktsiinid endale saada.
- Küll aga edastas ravimiamet AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimete juhtumite tõttu arstidele soovituse lükata täiendava info saamiseni selle vaktsiini kasutamine trombi tekkimise ohuga patsientide puhul edasi: "Soovitame seda edasi lükata seniks, kuni meil on selgunud rohkem informatsiooni – kui Euroopa ravimiamet on juhud üle hinnanud ja vorminud oma arvamuse." Siiski on siinkohal oluline märkida, et Euroopa Liidus on AstraZenecaga vaktsineeritud üle kolme miljoni inimese, neist on trombemboolia tekkinud vaid 22 patsiendil. See tähendab, et trombi tekkimise tõenäosus on hinnanguliselt ühel igast 136 364 vaktsineeritust.
- Eile spekuleeritud Johnson&Johnsoni koroonavaktsiinile müügiloa andmine sai täna ka ametliku kinnituse. Esialgu siiski lähinädalatel konkreetset vaktsiini Eestisse oodata ei ole. Ameeriklaste vaktsiini peaks lõpuks Eestisse jõudma 300 000 doosi, kusjuures see vajab erinevalt teistest koroonavaktsiinidest vaid ühte süsti.
- Tuleval nädalavahetusel oodatakse vaktsineerima kõiki 65-aastaseid ja vanemaid isikuid. Sobiva vaktsineerija ja -aja saab valida üleriigilises digiregistratuuris. Kohe teadaande järel jooksis digiregistratuur ülekoormuse all mõneks ajaks ka kokku, kuid nüüdseks on teenus taastatud.
- Veel üks artikkel kategooriast "mis digiriik me küll oleme?" ehk kuidas vaktsineeritutelt nõuti eneseisolatsiooni jäämist, sest info lihtsalt ei liigu eri kanalite vahel.
- Kui eile pakkusid Eestile abi Läti peaminister ning Leedu president, siis täna tegi seda ametlikul visiidil Tallinnas ka Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis: „Leedu on valmis osutama Eestile sellist abi, nagu ta praegu pandeemiaga võitlemisel kõige rohkem vajab.”
- Toidukullerid plaanivad pakkuda restoranidele tuge sellega, et suurendavad klientidele suunatud sooduskampaaniaid. Seda on lubanud teha nii Wolt kui ka Bolt Food.
- Eriolukorra kehtestamise osas tuleb valitsuskoalitsiooni liikmetelt endiselt segaseid signaale. Imre Sooäär, esindades Keskerakonna fraktsiooni riigikogu arutelul, kutsus Kaja Kallast selgelt üles eriolukorda kehtestama: "Täna on paraku olukord ülimalt ajakriitiline ning kordades hullem kui mullu kevadel. Pole põhjust karta eriolukorra väljakuulutamist." Seevastu tema erakonnakaaslane Tanel Kiik mainis samal arutelul taaskord, et selleks puudub igasugune põhjus. Sarnase avaldusega esines enda arvamusartiklis ka Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev: "Tuleb aga aru saada, et meil on võrreldes eelmise kevadega üks suur erinevus, nimelt eelmainitud piirangute kehtestamiseks ja Eesti lukku panemiseks polegi eriolukorda üldse vaja."
- Ärilehe kaardilt on endiselt võimalik tutvuda toitlustus- ning jaemüügiettevõtetega, kust on vaatamata piirangutele võimalik kaupa ning toitu koju tellida.
- Vaatamata eilsetele signaalidele, et gümnaasiumi eksamid võivad edasi lükkuda, toimub vähemalt eesti keele eksam plaanitud ajal. Küll aga lükkuvad edasi rahvusvahelised keeletestid. Samuti on õpetajatel nüüd võimalik numbriliste hinnete asemel kujundavat hindamist kasutada ka gümnaasiumiõpilaste puhul.