Ligi aasta eriolukorra kehtestamisest: viirusesse nakatumine on kasvanud 50 korda, pedantsus asendus kurnatusega

Möödunud aasta 12. märtsi hilisõhtul tuli teade - Eestis kehtestatakse eriolukord. Tol päeval oli laekunud teade 40 uuest koroonahaigest, päev enne, 11. märtsil, lisandus vaid 3 uut juhtumit. Täna lisandus 1957 kinnitatud koroonajuhtu ning kehtima hakkasid uued reeglid, mida ametlikult eriolukorraks aga ei tituleerita. Mis on aastaga muutunud?

Eelmise aasta 6. märtsil teatas terviseamet Delfile, et eriolukorra väljakuulutamiseks peaks haigus saavutama epideemiamõõtme, millega tervishoiusüsteem toime ei tule. Ei kulunud nädalatki kui valitsus otsustas riigi täiesti lukku keerata.

Märtsi alguses avaldasid paljud kultuurivaldkonna inimesed lootust, et ehk saab üritused suvesse või sügisesse lükata ning selleks ajaks on pandeemia rahunenud. Seda lootsid paljud. Ometi näitavad tänased koroonastatistika arvud, et olukord tüürib vaid hullema poole. Inimeste ohutunne paistab olevat langenud, kuna kevadine lausa pedantne koroonareeglite järgmine on asendunud teatud ükskõiksusega. 

Viin ja tatar

Ajalehed ja sotsiaalmeedia jagasid nippe, kuidas poest ostetud toidukraam kodus edukalt desinfitseerida. Kes kasutas viina, kes seebilahust, kes spetsiaalselt vahendit - märtsi alguses võttis ilmselt nii mõnigi piimapaki, banaanikobara ja muu desinfitseerimise ette. Täna enam õpetussõnu ei jagata. Tea, kas asi on selles, et nipid juba selged või ei tundu iga kotitäie toidukraami puhastamine viinalahusega enam ratsionaalne.