Euroopa Liit on samas sattunud karmi kriitika alla väidetava „vaktsiininatsionalismi” ja protektsionismi eest näiteks siis, kui Itaalia blokeeris suhteliselt väikese vaktsiinisaadetise Austraaliasse.

New York Times teatab aga et on näinud kiivalt saladuses hoitud dokumente üksiksasjalike ekspordinumbritega, mis näitavad, et Euroopa Liit on protektsionismist kaugel ja pigem vaktsiinide suureksportija.

Euroopa Liidus kokku on vaktsineeritud vaid 6,5% rahvastikust, kui näiteks Iisraelis on vähemalt ühe doosi saanud 58% elanikest. Suurbritannias on süsti saanud 33% elanikkonnast ja USA-s 18%.

New York Timesi teatel on küsimus, kas Euroopa Liidu ekspordi ulatus paljastada, olnud ägedate vaidluste objekt Euroopa Komisjoni koridorides.

Mitmed ametnikud väitsid, et suurte ekspordimahtude paljastamine, mis aitab vaktsineerida paljusid riike üle maailma ja taaskäivitada ülemaailmset majandust, võiks pärast eelmise nädala tüli aidata parandada Euroopa Liidu mainet.

Vaktsiinide tootmise ja ekspordi küsimus on tekitanud paksu verd Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel. On loobitud süüdistusi, et Euroopa Liit tahab Suurbritannia vaktsiinist ilma jätta vimmast selle pärast, et äsja Euroopa Liidust lahkunud Suurbritannia vaktsineerimiskampaania on nii palju edukam. Tegelikkuses näitavad andmed New York Timesi teatel seda, et Suurbritannia on Euroopa Liidus toodetud vaktsiinide suurim importija.

Pinged kulmineerusid kolmapäeval, kui Euroopa Komisjoni president Charles Michel süüdistas USA-d ja Suurbritanniat vaktsiinide otseses ekspordikeelus.

Suurbritannia eitas kategooriliselt seda väidet. Praktikas ei ekspordi aga Suurbritannia kodumaal kasutamiseks loa saanud vaktsiine, kuigi on teatanud, et on valmis andma ülejäävaid doose naabritele Iirimaal, kui oma rahvas on vaktsineeritud.

Ka USA on oma territooriumil toodetud vaktsiine omale hoidnud.

Näiteks Moderna esindaja ütles, et USA valitsus ostab ära kogu USA-s toodetud vaktsiinikoguse.

34 miljonist Euroopa Liidus toodetud vaktsiinidoosist, mis eksporditi 1. veebruarist 9. märtsini, läks üle üheksa miljoni sisedokumentide järgi Suurbritanniasse, kirjutab New York Times. Teisel kohal oli Kanada ligi nelja miljoni doosiga ja kolmandal Mehhiko 3,1 miljoni doosiga.

954 000 doosi saatis Euroopa Liit ka USA-sse, teatab New York Times.

Ekspertide sõnul on Euroopa Liidu poolt tark tegu eksporti oma elanikkonna eelistamiseks mitte piirata, kuigi see sõnum ei pruugi pahaste kodanike hulgas eriti populaarne olla.

Esiteks tähendab vaktsiinitootmise tooraine tarneahelate üdini globaliseerunud iseloom seda, et Euroopa Liidul, mis impordib vaktsiinikomponente 83 tootjalt üle maailma, on parem mitte kutsuda esile vaktsiinide alast kaubandussõda.

Poliitiliselt tähendab tarnete paranemine aasta teises kvartalis seda, et Euroopa Liidu riikide valitsused peavad lõpetama Euroopa Komisjoni süüdistamise enda vigades, ütles New York Timesile Jacob Funk Kirkegaard Saksamaa Marshalli fondist ja Petersoni instituudist Brüsselis.

„Valitsuste jaoks on kogu aeg olnud mugav öelda, et nende käed on seotud, sest neil ei ole Euroopa Komisjoni tõttu piisavalt vaktsiine,” ütles Kirkegaard.

Hiljutised andmed näitasid, et umbes 40% Euroopa Liidu hangitud ja liikmesriikidele laiali jaotatud doosidest vedelesid osaliselt nõrga logistika tõttu ladudes.

„Hakkab olema üha keerulisem näidata näpuga Brüsseli suunas ja öelda, et nemad ei tegutse piisavalt,” lisas Kirkegaard.