Euroopa Parlament võttis kolmapäeval 444 poolthäälega vastu resolutsiooni süsinikdioksiidi piirmaksu (CBAM) kohta, millega parlamendiliikmed toetavad süsinikumaksu rakendamist kaupadele, mis pärinevad riikidest, kes ei täida kliima- ja keskkonnakohustusi. Resolutsiooni vastu hääletas 70 saadikut, erapooletuid oli 181.

Resolutsioonis rõhutatakse, et ELi ambitsioonikad kliimaeesmärgid ei tohi tuua kaasa nn süsinikuleket, kus ELi ettevõtted viivad tootmise riikidesse, kus kasvuhoonegaaside heitkoguseid puudutavad reeglid on lõdvemad. See omakorda kahjustaks liidu jõupingutusi ülemaailmse CO2-jalajälje vähendamiseks. Süsinikumaks tagab ettevõtjatele võrdsed võimalused ning aitab jõuda kasvuhoonegaasineutraalsuseni, mida nõuab Pariisi kokkulepe.

Parlament rõhutab, et piirimaks peab olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade ja ELi kliimaeesmärkidega, ning sellest ei tohi saada protektsionismi tööriist. Samuti toonitavad parlamendiliikmed, et süsinikdioksiidi piirimaksust saadav tulu peab minema ELi eelarve omavahendite hulka ja seda tuleb kasutada roheleppe eesmärkide saavutamiseks.

Uus maks peab olema kooskõlas ELi tööstusstrateegiaga ning hõlmama kõiki tooteid ja kaupu, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Parlamendiliikmed leiavad, et juba 2023. aastaks tuleks süsinikumaksu rakendada elektri- ja energiamahukates tööstussektorites, nagu tsemendi-, terase-, alumiiniumi-, rafineerimis-, paberi-, klaasi-, kemikaali- ja väetisetööstus, mis saavad jätkuvalt märkimisväärsel hulgal tasuta saastekvoote ja kust pärineb 94% liidu tööstusheitest.

Seetõttu on parlament seisukohal, et importijad peaksid ostma saastekvoote ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eraldi saastekvootide reservist. See tagab, et CO2 hind on kõigile tootjatele ühesugune ja põhimõte „saastaja maksab“ kehtib ühtviisi nii ELis kui sellest väljaspool valminud toodetele.