Kriis toob heades välja parema ja halbades halvema, rääkis Rammo. Käimas olev pandeemia on tekitanud hulga isehakanud eksperte, kes kujutavad ette, et on sõrmenipsust lahendanud keerulised probleemid, mille kallal murravad päid nii teadlased kui ka valitsuses. „Kallis, ma googeldasin välja, mille peale mitte ükski arst ega teadlane maailmas ei ole tulnud,” olete ju kuulnud. „Ei, Toivo, sa ei googeldanud seda välja! Teadlased on selle kallal aastakümneid töötanud,” vastas Rammo.

Kuula siit.

Sarnane on lugu vabadustega. Et saada aru, kuidas inimeste vabadused selles keerulises maailmas on omavahel seotud, tuleb süveneda, aga enamik seda teha ju ei viitsi. Alati tekib gruppe, kes ei taha mingeid reegleid täita, peale nende on veel olemas nn kõigevastased, kes kõikjal meelsasti oma arvamust väljendavad. „Nii lihtne on kõik välja öelda. Inimesel ei ole ju mölalukku peal,” rääkis Rammo. „Osa inimesi kustutab siiski hommikul selle ära, mis nad öösel sotsiaalmeediasse kirjutasid.”

Kui Rammol endal hakkab vahel katus sõitma ja kipub tunduma, et kõik on napakad, siis tuleb ta alati tagasi selle juurde, kust demokraatia algab: kahe inimese omavahelisest suhtlusest. Kahe sõbra, paari, vanemate ja laste vahelisest suhtlusest. „Kõik on inimesed, teadlased on inimesed, valitsuses samuti,” sõnas Rammo. Sellest aru saades võiks näägutamist ja tagantjärele targutamist olla palju vähem.

Alari Rammo ja saatejuht Vilja Kiisler arutlesid saates „Vaim vardas” selle üle, missugune on pandeemia mõju demokraatiale ja vabadustele. Ühiskondlikult aktiivse noodiga veebisaade „Vaim vardas” on eetris kord kuus.