Riigikohus otsustas: Kersti Kracht võib jääda vabadusse
(299)
See tähendab, et Tallinna ringkonnakohtu 16. veebruari määrus on nüüd jõustunud, mis vabastas Kersti Krachti vahi alt. Kohus tühistas vahistamise selle aluste äralangemise tõttu.
Antud asjas taotlesid kahtlustatava kaitsjad juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus. Prokuratuuri määrusega piirati tõenditele ligipääsu, v.a kahtlustatava ülekuulamise protokoll, tema kahtlustatava kinnipidamise protokoll ning tema poolt kasutatavates asukohtades teostatud läbiotsimiste protokollid.
Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et kahtlustatava piiratud juurdepääsu toimikumaterjalidele kompenseerib asjaolu, et nimetatud materjalid tehakse prokuröri poolt täies ulatuses juurdepääsetavaks ja kontrollitavaks vahistamistaotlust läbivaatavale kohtule.
Ka Riigikohus on oma varasemas lahendis selgitanud, et juhul, kui kohus leiab, et kahtlustatava õigust tõenditega tutvuda on alusetult piiratud, tuleb kohtul need tõendid vahistamisküsimuse lahendamisel kõrvale jätta.
Kohus saab prokuratuuri tõendite kõrvalejätmisest teavitada, andes sellega prokuratuurile võimaluse kaaluda, kas võimaldada tõenditele juurdepääs või esitada täiendavalt teisi tõendeid. Seetõttu küsiski ringkonnakohus 8. veebruari istungil prokurörilt, kas ta jääb jätkuvalt tõenditele juurdepääsu piiramise määruses toodud seisukoha juurde. Prokurör jäi selle seisukoha juurde. Kohus ka küsis, kas prokurör peab võimalikuks nende tõendite rohkem avamist või siis üksikasjalikumalt nimetamist, andes prokuratuurile võimaluse kaaluda tõendite tutvustamist. Prokurör olulises osas rohkem tõendeid ei avanud.
Seetõttu sai ringkonnakohus põhjendatud kuriteokahtluse ja vahistamisaluse tuvastamisel arvesse võtta vaid neid tõendeid, mida prokuratuur on vähemalt minimaalsel määral avanud, s.o jälitustoimingu protokollid ning vaatlusprotokoll sõnumitest. Ülejäänud osas ei pidanud prokurör võimalikuks tõendeid isegi täpsemalt nimetada, rääkimata nende sisu piisava konkreetsusastmega avamisest.
Kohus märkis, et asjas ei ole välja toodud, milliste konkreetsete kuritegude toimepanemise riski tingivad K. Krachti majanduslikud raskused ning kuidas need seostuvad talle esitatud kahtlustusega. Kohtu hinnangul on selline järeldus oletuslik ja liiga abstraktne. „Puuduvad igasugused viited sellele, et K. Kracht oleks varsemalt oma majandusliku seisundi parandamiseks toime pannud kuritegusid, mis ei ole seotud tema töötamisega rahandusministri nõunikuna“ märkis ringkonnakohus.
Samuti märkis ringkonnakohus, et uue kuriteo toimepanemise risk peab olema märkimisväärne, et kahtlustatav selle alusel vahi alla jätta. Käesolevas asjas sellise märkimisväärse riski olemasolu uute asjaolude (Kersti Krachti töösuhte lõppemine Rahandusministeeriumiga ning uue valitsuse ametisse nimetamine) valguses enam ei nähtunud.
Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olukorras, kus K. Krachti töösuhte Rahandusministeeriumiga on lõppenud ning uues valitsuses ei ole EKRE ministreid, asuda seisukohale, et tunnistajad on kahtlustatavast erilises sõltuvuses või tema mõju all. „Olukorras, kus isikule on esitatud kahtlustus ning see on avalikkusele teada, on prokuröri väited isiku jätkuvast mõjuvõimust liialdatud. On ilmselge, et sellise teabe avalikkus vähendab isiku usaldusväärsust ja nn. mõjuvõimu. Asjaolu, et nõunikutöö on toonud kaasa suhtlusvõrgustiku suurenemise ei tähenda seda, et kahtlustataval oleks jätkuvalt võimalik mõjutada otsuseid ja toiminguid, kuivõrd ta ei ole enam ametiisik“ märkis kohus.
Samuti ei saa kohtu hinnangul isiku vahi all pidamist õigustada sellega, et kõiki kuriteoga seotud isikuid ei ole veel kindlaks tehtud või kõiki tähtsust omavaid tõendeid kogutud ning seni kuni vajalikud toimingud läbi viiakse peaks kahtlustatav viibima vahi all.
Samuti ei ole ringkonnakohtule esitatud materjale, mille pinnalt oleks võimalik üheselt tuvastada, et kahtlustatav K. Kracht võib vabaduses viibides tunnistajaid või nende lähedasi ähvardada või muul viisil kallutada valeütlusi andma või ütluste andmisest keelduma.
Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll jaatas vahistamise aluste olemasolu vahistamise hetkel, s.o 12.01.2021 kuni 16.02.2021, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud olukorras enam võimalik viidata ühelegi faktilisele asjaolule, mis osutaks tavapärasest suuremale tõenäosusele, et K. Kracht võib vabaduses viibides kriminaalmenetluse takistamiseks uusi kuritegusid toime panna.
Seetõttu jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. jaanuari 2021 määruse K. Krachti vahistamises 12.01.2021-16.02.2021 muutmata, tühistades tõkendi vahistamine tema suhtes vahistamise aluste äralangemise tõttu ning määras vabastada K. Kracht viivitamata vahi alt.
