Skride sõnul tuleb praegu olla ettevaatlik ja mitte unustada, et meditsiiniabi tuleb endiselt osutada ka teistele patsientidele, mitte ainult Covid-19 põdejatele. Seejuures on ta veendunud, et äärmise vajaduse korral saab ka Eestit aidata, vahendas LETA.

Läti noorte arstide liidu esimees Artūrs Šilovs toetas seda seisukohta, osutades sellele, et Eestis ennustatakse kõige suuremat statsionaarsete patsientide arvu umbes kahe nädala pärast, mis tähendab, et kui Eestilt tuleb kahe nädala pärast abipalve, tuleb esmalt hinnata olukorda Lätis. Šilovs rõhutas, et täpselt ennustada, milline on epidemioloogiline olukord kahe nädala pärast Lätis, on võimatu ja see sõltub lisaks ühiskonna käitumisest.

Skride ütles, et praegu satuvad Lätis haiglatesse koroonaviiruse läbipõdenud, kellel on selle järelmõjusid. Vaatamata sellele, et Šilovsi sõnul on selliste patsientide osakaal väike, on mõnedes olukordades sellistel patsientidel, näiteks südametegevuse häirete korral, vajalik viivitamatu meditsiiniabi. Järelmõjusid on ka sellistel patsientidel, kes haiguse enda põdesid läbi suhteliselt kergelt, lisas Šilovs.

Läti peaminister Krišjānis Kariņš ütles eile valitsuse ja kriisinõukogu istungil, et Läti võiks aidata Eestil koroonakriisiga võidelda.

„Kui Eesti ei tule toime, võiksime me aidata. Meil on voodeid Covid-19 patsientidele rohkem kui patsiente,” ütles Kariņš.

Läti peaministri büroost öeldi LETA-le, et Läti võiks võtta oma haiglatesse patsiente Eestist. Valmisolekut Eesti toetamiseks väljendasid Kariņš, välisminister Edgars Rinkēvičs ja tervishoiuminister Daniels Pavļuts.