Kaja Kallas teatas, et plaanib appi kutsuda erameedia. "Soovime loomulikult erameediat kaasata ja kaasamegi. Meil tuleb ka vaktsineerimise kampaania, et positiivseid sõnumeid levitada, samuti see, mis puudutab praeguseid piiranguid ja mis puudutab inimeste käitumisjuhiseid. Loomulikult, väga suur osa inimesi saavad oma informatsiooni just erameedia vahendusel. Ja kui riik oma sõnumeid kanalites ei esita, siis see ei pruugi kõigini jõuda," märkis Kallas.

Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Indrek Saare küsimusele koroonaviirusest põhjustatud tervisekriisi kohta. Saar tundis huvi, kuhu soovib valitsus kehtestatud karmimate piirangutega riigi tervisepildis lähikuudel jõuda.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et piirangutel on kolm eesmärki: et nakkuskordaja läheks alla ja nakkusahelad saaksid katki lõigatud, meditsiinisüsteem peaks vastu ning vaktsineerimist saaks suurendada, et enamikke inimesi seeläbi kaitsta.

Kallas täpsustas, et eesmärk on saada haiglavõrgus koormus nii alla, et seal poleks vaja plaanilist tööd katkestada. „Praegu tegeleme sellega, et saada haiglatele juurde tööjõudu, vahendeid ja avada uusi voodikohti,“ lausus Kallas. Ta sõnas, et uusi voodikohti avatakse 12. märtsist. „Tegeleme ka sellega, et haiglate koormust ühtlasemalt jaotada, sest me teame, et Põhja-Eestis on praegu suurem probleem haiglate täituvusega.“

Peaminister ütles, et seaduse järgi ei tohi piirangud olla ulatuslikumad, kui on vältimatult vaja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ta märkis, et piiranguid on karmistatud, kuna varasemad pole piisavalt töötanud. Samuti osutas Kallas, et kuigi kriis on kestnud juba aasta aega, tuleb jätkuvalt tegeleda uute olukordadega, näiteks viiruse uute variatsioonide tõttu. Ta osutas, et küsimus on selles, kuidas panna inimesed üksteisega kontakte vähendama.

Kallase sõnul on arutatud ka kaitseväe meditsiinipersonali ja tehnika kasutamist.

Helle-Moonika Helme küsis peaministrilt, miks ei kehtesta valitsus eriolukorda.

Kallas selgitas, et möödunud aasta kevadel ei saanud valitsus ilma eriolukorrata liikumispiiranguid kehtestada, kuid vahepeal on seadust muudetud ja eriolukorda pole enam selliste piirangute kehtestamiseks vaja. Kallas sõnas, et praegused piirangud on karmimad kui olid toona, näiteks polnud siis kohustust kanda siseruumides maski ja suletud olid vaid kaubanduskeskused, nüüd aga kõik kauplused. „Meil on tegelikult kõik piirangud, mida on vähegi võimalik kehtestada, nüüd peame ootama, et need hakkaksid mõjuma,“ lausus ta.

Peaminister lisas, et eriolukord oleks vaja kehtestada vaid selleks, et kasutada kaitseväge rohkem kui 30 päeva.

Peaminister Kaja Kallas vastas veel Sven Sesteri küsimusele kriisijuhtimise, Urmas Reinsalu küsimusele koroonakriisi, Merry Aarti küsimusele välistööjõu ja Eduard Odinetsa küsimusele tulevikus põlikivist õli tootmise kohta.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas Martin Helme küsimusele riigieelarve kohta. Minister ütles, et valitsus esitab märtsi lõpus parlamendile lisaeelarve eelnõu. Lisaeelarve on tema sõnul vajalik selleks, et anda ettevõtetele kindlus ja jätkata palgatoetuse maksmisega ka aprillis. „Töötukassal selle jaoks aprillis enam vahendeid ei ole, seda tuleb teha riigieelarvest lisaeelarve abil ja see soov meil on,“ sõnas Pentus-Rosimannus.

Riigihalduse minister Jaak Aab vastas Helmen Küti küsimusele kroonviiruse ja kohalike omavalitsuste kohta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid