Koolid lähevad täielikult distantsõppele, lasteaiad on ikkagi avatud. Haridusminister Liina Kersna seletab Delfi „Erisaates“, mis on reeglid, kellele on erandid ja kuidas uuest olukorrast aru saada. Samuti tuleb juttu sellest, et ikka on veel terve hulk lapsi ja peresid, kel pole kodus arvutit või internetti, et olla distantsõppel. Minister ütleb, et märtsis asi laabub ja otsitakse lisaraha. Kersna seletab, et kahe esimese riigieksami puhul kaalutakse nende edasilükkamist, aga selleks on vaja seadust muuta. Haridusminister seletab ka lahti, kuidas võiks tulevikus hakata koolides turvaline õpe toimuma: selleks on vaja ventilatsiooni, CO2 andureid, maske ning kiirteste. Saatejuht on Raimo Poom.

Mis muutub kõige olulisemalt?

Kõige olulisem muutus on see, et 1-4 klassi lapsed lähevad ka distantsõppele. Tänane olukord on nii kriitiline, et kontakte tuleb vähendada ja seetõttu otsustasime, et ka kõige väiksemad peavad jääma distantsõppele.

Lasteaedu me otsustasime mitte kinni panna, sest ka kriisi olukorras on mitmeid ameteid, kus lapsevanemad ei saa jääda koju kaugtööle. Nad on eesliinil või ka toidupoes müüjad ja neil ei ole võimalik teha otsust last mitte lasteaeda viia, sest siis ei saa nad teha oma tööd. Piiranguid tuleb vaadata tervikuna.

Aga kuskil oli juba jutt, et Tallinnas näiteks saavad lapsed ikkagi 1-4 klassini koolis. Mis nüüd see siis on?

Meedia on seda rõhutanud. Tegelikult on ka valitsuse korralduses võimalikud erandid. Koolikorraldus peab olema tegelikult paindlik. Tõesti, peredes on erinevaid olukordi ja mingi paindlikkus peab jääma. Samas on selge see, et enamus lapsi 1-4 klassini on distantsõppel.

Kuidas on täpsemalt lasteaedadega? On segaduses vanemaid, kes on jõudnud juba hüüatada, et kuidas on määratud need, kes tohivad lapsi edasi lasteaeda viia, kas ainult eesliini töötajad? Kust piirid lähevad, kus on nimekiri?

Meie eesmärk on ühiskonnas kontakte vähendada, et me võimalikult vähe liiguksime ringi, võimalikult vähe kohtuksime inimestega näost-näkku. On vaja mõelda kriitiliselt, kellega peame kohtuma, millised kohtumised saame edasi lükata või veebis teha. On kriitilise tähendusega, et me kõik mõtleksime läbi, kui palju kontakte me saame omale lubada.

Jah, loomulikult on ameteid, mis ei ole ainult eesliinil, kui näiteks lapsevanem töötab toiduainetööstuses liinitööl. Meil on vaja, et toit jõuaks poodidesse ja seda ei ole võimalik teha kaugtööna.

Ma loodan, et inimesed kasutavad talupojamõistust. Kui vähegi võimalik, palun jätke oma lapsed koju. Kui teil on selline töö, mis ei võimalda kaugtööd, siis pole midagi parata, peab käima tööl, olema väga ettevaatlik ja kui vaja, ka lapse lasteaeda viima. Aga peame kasutama ohutusnõudeid ja vähendama kontakte.

Me tõesti ka näeme, et lasteaedades on viirus sees. Ka 1.-4. eluaastani vanusegrupis on nakatumiste arv kasvanud. Muidugi on see kasvanud kõikides vanusegruppides. Aga sellega peab arvestama, et ka lasteaias võib laps saada viiruse ja viia selle koju.

Eelmisel kevadel oli hulk lapsi ja peresid, kel polnud arvutit ja internetiühendust. Kui palju täna on veel selliseid peresid, kes ikka veel ei saa distantsõpet kodudes teha?

Oleme teinud head koostööd lastekaitse liiduga, kes on kohalike omavalitsustega kaardistanud neid peresid, kus oleks vaja lisaarvutit. Tegu on kas paljulapseliste peredega või pole majanduslikel põhjustel lapsel arvutit. Eraldasime lastekaiste liidule 400 000 eurot ja selle eest on ostetud 1200 arvutit. Need ka märtsis saabuvad ja jagatakse abivajajatele. Taotleme ka lisaraha, et osta arvuteid juurde. Kui ma õigesti mäletan, siis kokku oleks neid arvuteid vaja 1800. Sellega tegeleme ja see on oluline.

Lisaks on internetiühendus oluline. Püüame teha operaatoritega koostööd, et võimsust suurendada neil, kel vaja. Ka sel teemal otsime vahendeid, et seda kompenseerida koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Püüame kindlasti aidata nii palju, kui vähegi võimalik.

Kas on paigas riigieksamite kava?

Oleme üldiselt otsustanud, et eksamid toimuvad. Põhikooli lõpueksamite puhul tegime küll selle otsuse, et need on seotud kooli lõpetamise tingimustest. Kõik teevad eksamid, saavad tunnistusele eksamil saavutatud tulemuse protsendi ja suunduvad siis järgmisesse kooliastmesse.

Gümnaasiumite puhul on otsus, et eksamid toimuvad. Nagu teate, peab eksamil saama vähemalt ühe punkti, et kooli lõpetada.

Esimene riigieksam on 19. aprillil, milleks on eesti keel. Ja märtsi lõpus on Cambridge’i inglise keele eksam, mis on võrdsustatud riigieksamiga. Nende kahe eksami puhul kaalume mõnenädalast edasilükkamist. Aga selleks on vaja riigikogu mandaati valitsusele. Ma loodan, et sel nädalal saame valitsuses eelnõu heaks kiita, mille parlamendile arutamiseks saaks saata, et valitsus saaks sel aastal võimaluse eksamite kuupäevi muuta. Kui aga piirangud veel karmimaks muutuvad ja peaks kehtestatama liikumispiirang koolis, siis tähendab see, et polekski võimalik eksami sooritamiseks kooli minna. Siis tuleks eksamitulemused kooli lõpetamise tingimustest lahti siduda, ka gümnaasiumis. Aga ma väga loodan, et tänased piirangud toimivad ja me ei pea minema veel rangemaks.

Eile teatasite, et koolide edasine toimimise võti peitub kiirtestides. Kuidas see välja näeb, kas on kiirtestid tellitud, et need juba piirangute lõpuks koolidesse jõuaksid. Kui lähedal see lahendus on?

Mul oli eile väga huvitav kohtumine koolijuhtide ja erinevate teadlastega. Arutasime, mida saaks teha, et koolikeskkond muutuks turvalisemaks, et viirus ei leviks nii kiiresti, kui praegu oleme näinud.

Tegelikult ei ole need lahendused väga keerulised. Praeguste teadmiste juures on meil väga palju koole ja lasteaedu, kus on loomulik ventilatsioon, mis ei täida haridusasutusele esitatavaid nõudeid. See vajab lisainvesteeringuid.

Lisaks on CO2 tase õhus, mida saab mõõta anduritega. Need on praegu küll defitsiit, nagu möödunud kevadel olid maskid. Kui meil aga oleksid klassiruumides CO2 andurid, siis õpetaja kohe teaks nende punakeseks minemise korral, et aeg on teha aknad lahti ja see kohe parandab õhu kvaliteeti.

Kui koolis oleks korralik ventilatsioon ja kui lapsed hoiaksid ühemeetrist vahet, siis vähendaks see nakatumise riski oluliselt. Lisaks on maskid hästi olulised.

Aga kiirtestid?

Teadlased ütlesid meile ka väga selgelt, et epideemia olukorras oleks testide kasutamine täiesti kohane. Aga küsimus on, et millised testid, millises vanuserühmas ja kuidas seda korraldada. Meil on näiteks meie geenivaramus välja töötatud süljetestid, mida ka Tartus testiti 1.-6. klassi laste peal. Need testid töötasid. Ja vanemad vanusegrupid võiksid kasutada ninaneelu testi, aga kuidas seda teha? Eri riikidel on eri praktika, meie inimesed arvavad, et seda peaks tegema meditsiiniline personal, kooliõed näiteks. Aga see kõik vajab fokusseeritud tegevust.

Täna on meil näiteks olemas 10 000 kiirtesti, mida me saaksime koolides kasutada. Meil oli plaan teha teadlastega pilootuuring, kui 9. ja 12. klassides oleks tuldud kontaktõppele. Aga nüüd on nad ka distantsil ja pilootuuring lükkub natuke edasi. Aga kindlasti peab sügiseks olema välja töötatud süsteem, kuidas kiirteste kasutada.

Teadlased ütlesid ka näiteks seda, et kui koolis avastatakse nakatunu, siis tema lähikontaktseid võiks kohe kiirtestiga ära testida, siis on teada, kes peavad jääma koju, kes jätkavad koolis. See tundub väga mõistlik, et me liialt kergekäeliselt ei saadaks lapsi distantsõppele.