Läinud kevadel hoiatas Päästeamet, et olukord Raadil on väga ohtlik ning rehvimägede süttimisel tulnuks evakueerida kolmandik Tartust. Keskkonnaministeerium otsustas algatada asendustäitmise ehk rehvid riigi kulul Raadilt ära koristada.

Seepeale viidigi Raadi lennuväljalt riigi tellimusel taaskasutusse ligi 13 134 tonni vanu rehve. Vähemalt 7410 tonni Raadile veetud rehvide puhul oli tootja andnud vastutuse üle Rehviringlusele.

Selle Rehvikoguse taaskasutusse saatmise kulu – ligi 879 000 eurot – nõuab riik nüüd Rehviringluselt sisse. Ühe võimaliku lahendusena pakuti võimalust makseid teha osade kaupa.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et Raadilt koristati rehvid ära selleks, et vältida ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. Samas märkis minister, et riik ei saa endale lubada, et maksab maksumaksja rahaga kinni kellegi teise tegematajätmise.

Minister selgitas, et rehvid liigituvad probleemtoodete hulka ja neile laieneb tootjavastutuse põhimõte: tootjad on kohustatud tagama turule lastud probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamis.

Minister sõnas, et riik otsis Raadi rehvidest puhastamiseks lahendust aastaid, püüdes seejuures Rehviringluseha kokkuleppele saada. Viimati pidas keskkonnaministeerium Rehviringlusega ses osas läbirääkimisi 2019. aasta sügisel, ent Rehviringlus keeldus oma kohustusi täitmast.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse selleks korraldatud riigihanke võitis Ragn-Sells AS, kes tegi töö ära eelmise aasta lõpuks.