Kolm neljandikku Tartu ülikooli kliinikumi töötajatest on vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud
„Vaktsineerimist ei saa lugeda veel lõppenuks, see protsess jätkub ning meil on hea meel, et töötajad, kes on vajanud rohkem mõtlemiseaega, annavad jätkuvalt teada soovist end COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Suur hõlmatus vaktsiiniga on ühiskonnas eeskujuks teistele, vähendab haigestumist kliinikumi töötajate seas ning kaitseb ka patsiente viiruse võimaliku leviku eest haiglaruumides,“ ütles TÜ kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. Ta lisab, et kliinikumi eesmärk on võimaldada COVID-19 vastu vaktsineerimine kõikidele töötajatele.
Kliinikumis alustati koroonaviiruse vaktsineerimisega 27. detsembril, sarnaselt Euroopaga. Esmalt vaktsineeriti koroonapatsientidega vahetus kokkupuutes olevaid töötajaid, seejärel teiste osakondade tervishoiutöötajaid ning tugiteenistuste töötajaid. „Tänaseks on ametigruppide lõikes suurim osakaal vaktsineerituid arstide seas, kellest 87% on saanud esimese doosi koroonavaktsiini. Õenduspersonali seast on 73%, hoolduspersonali seast 72% ning tugipersonali seast 69% töötajatest vaktsineeritud esimese doosiga,“ rääkis juhatuse esimees.
Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktori dr Matti Maimetsa sõnul on vaktsineerimise edukaks läbiviimiseks olnud vajalikud nii vaktsiinist huvitatud töötajad, kui ka immuniseerimise läbiviijad. „Kliinikumis on loodud vaktsineerimismeeskond, mille tööd juhib infektsioonikontrolli teenistus, ent kuhu panustavad erinevad kliinikumi üksused. Vaktsineerimismeeskonda kuuluvad apteek, kes valmistab ette vaktsiinidoosid, etteregistreerimiskeskus, kes haldab vaktsineerimisaegade broneerimist, õed, kes immuniseerimise läbi viivad ning lisajõududena on meeskonnas ka erinevate erialade arstid,“ kirjeldas dr Maimets.
Ootuspärased kõrvaltoimed
Vaktsineerimisega kaasnevaid kõrvatoimeid registreerib dr Vivika Adamson kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusest, kelle sõnul andis esimese COVID-19 vaktsiinidoosi järgselt kõrvaltoimetest teada 2% vaktsineeritud töötajatest, teise doosi järgselt 6% vaktsineeritud töötajatest. „Peamised paiksed kõrvaltoimed olnud seotud süstekoha valulikkuse, punetuse ja tursega. Süsteemsetest kõrvaltoimetest on enim esinenud palavikku, liiges- ja lihasvalu, peavalu, lümfisõlmede suurenemist ning väsimus- ja nõrkustunnet. Enamikul juhtudel on need nähud möödunud 48 tunni jooksul,“ selgitas dr Adamson.
„Lisaks oma töötajate ja riskirühma kuuluvate patsientide vaktsineerimisele, toimub kliinikumis hambaravi töötajate, proviisorite, haridustöötajate, eesliini töötajate jt vaktsineerimine,“ tutvustas vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder. Kliinikumi immuniseerimisõigusega õdedest ligi 50 on läbinud täiendavalt COVID-19 vaktsineerimise koolituse ning enamus neist osaleb aktiivselt ka vaktsineerimismeeskonna töös. Tiina Teder toob välja, et veebruarikuu lõpu seisuga oli kliinikumis tehtud 3336 vaktsineerimist muudele isikutele ning lisab, et kui tekib vajadus panustada ka kogu elanikkonna vaktsineerimise läbiviimisesse, on kliinikum selleks valmis.
