Möödunud aasta juuni alguses rullus Lihulas ühel õhtupoolikul lahti traagiline sündmustik, mille käigus hukkus kaks inimest ja sai vigastada kolm. Toona 32-aastane Mikk Tarraste, kes oli päeva esimeses pooles joonud ära kaks veinipudelit ja seejärel magama läinud, ärkas üles ning otsustas lähistel asuvasse Alexela tanklasse sõita. Autos oli tal kaasas mitu tema nimele registreeritud tulirelva.
Tanklasse sõitis ta üle ohutussaare, rammis tänavavalgustusposti, tankla seina ning paari autot. Tarraste enda sõnul sai ta siis aru, et ei pruugi olla adekvaatses seisus. Tarraste kaitsja on kohtus põhjendanud Tarraste otsust seejärel koju sõita sellega, et Tarraste kartis juhi- ja relvaloast ilma jääda.
Tankla juurest hakkas Tarrastet jälitama mootorrattur, kes juhtunust ka politseid teavitas. Mitte kaugel tanklast sõitis Tarraste, kel oli raskusi auto juhtimisega, kraavi. Kui mootorrattur koha peale jõudis, avas Tarraste tema pihta tule - väidetavalt seepärast, et pidas mootorratturit politseinikuks. Mootorrattur suri sündmuskohal.
Tarraste liikus edasi jala, ikka suvila poole. Ta avas tule ka möödasõitva Žiguli pihta, pidades autot politseiautoks. Tegelikult istusid autos esiistmetel vanaisa ja vanaema, taga kolm lapselast.
Vanaema, kohalik apteeker, suri saadud vigastusse. Tema abikaasa sai kergemalt ja kaks lapselast, 3- ja 5-aastane raskelt vigastada. Kolmas lapselaps (9-aastane) pääses vigastusteta.
Järgmiste tundide jooksul suutis politsei eriüksuste abiga Tarraste sisse piirata ja vahi alla võtta. Tarraste tulistas ka politsei poole, kuid viga keegi selles tulevahetuses ei saanud.
Ekspertide hinnangul on Tarraste psüühiliselt terve. „Selgelt teadvusel, igakülgselt selgelt orienteeritud, mõistab temale antud selgitusi. Kontakt hea. Primaarseid häireid üheski kognitiivses valdkonnas ei esine,” kõlas veebruari keskel kohtusaalis prokuröri vahendusel eksperdi hinnang. Kohtuekspertiis hindas, et Tarraste oli oma veretöö ajal võimeline aru saama oma tegudest.
Tarrastele on esitatud süüdistus üldohtlikul viisil toime pandud mõrvas ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Kohus arutab esimese astme kuriteo kriminaalasja koos rahvakohtunikega, eesistujaks on kohtunik Rubo Kikerpill. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus.
