58-aastane dr Murry lootis seni, et mitmete tõhusate vaktsiinide ilmnemine võib aidata riikidel saavutada karjaimmuunsuse või pea täielikult tõkestada koroonaviiruse levikut tänu kogukondliku immuunsuse kasvule nii vaktsineerimise kui läbipõdemise teel, vahendab Leedu Delfi.

Veebruaris Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) tehtud vaktsiinikatsete tulemused aga näitasid, et seal agressiivselt leviv koroonaviiruse uus tüvi ähvardab nii nõrgestada vaktsiinide toimet kui ka eirata loomulikku immuunsust, mis on tekkinud varem seda haigust põdenud inimestel.

Tervishoiumõõdikute ja hindamise instituudi direktor dr Murray tunnistas, et pärast nende andmete nägemist ei suutnud ta enam rahulikult uinuda.

“Millal see kõik lõpeb?” püstitas ta küsimuse, viidates pandeemiale. Hetkel ajakohastab Murray oma ennustusmudelit, et võtta arvesse viirusetüvede võimet vältida looduslikult tekkivat immuunsust. Ta avaldas lootust, et jõuab uue prognoosiga valmis võimalikult kiiresti.

Koroona ei kao

Teadlaste seas on viimasel ajal kanda kinnitamas uus seisukoht, teatas laupäeval Reuters, toetudes intervjuudele 18 eksperdiga, kes tegelevad pandeemia jälgimise või selle tagajärgede leevendamisega.

Teadlased tunnistasid, et 95-protsendise efektiivsusega vaktsiinide kiire valmimine mullu oli oluline läbimurre ja need süstisid algselt lootust, et viirus on suures osas hallatav. Viimaste nädalate andmed uute tüvede kohta Lõuna-Aafrikas ja Brasiilias võtsid aga senist optimismi korralikult maha.

Tänaseks pole neil enam kahtlust, et SARS-CoV-2 ei jää üksnes kogukondlikult esinevaks endeemiliseks viiruseks, vaid toob endaga ka lähiaastatel kaasa märkimisväärse nakatumise ja suremuse üle maailma.

Teadlaste sõnul tuleb inimestel seega arvestada, et COVID-19 puhangute ajal on jätkuvalt vajalik erakorraliste meetmete rakendamine, sh tuleks kanda maske ja vältida rahvakogunemisi, ennekõike kõrge riskiga inimestel.

Osa teadlasi, sealhulgas Murray leiavad, et olukord võib siiski ka paraneda. Rekordkiirusel välja töötatud uued vaktsiinid näivad uute tüvede kiuste endiselt vähendavat haiglaravi vajavate inimeste arvu ja suremust.

Vaktsiiniarendajad toodavad immuniseerimisprotsessi kiirendamiseks kärmelt uusi vaktsiine, mis võivad pakkuda tõhusat kaitset ka uute viirusetüvede eest.

Teadlaste sõnul ei ole veel täielikult teada immuunsüsteemi võime viirusega võidelda ja selle uurimist lähiajal jätkatakse. 2021. aasta alguses hakkas paljudes riikides pärast esimeste inimrühmade vaktsineerimist COVID-19 esinemissagedus vähenema ning raskete juhtumite ja haiglaravi vajavate inimeste arv läks pea kõikjal vaikselt langusse.

Teadlaste hinnangutes hiljuti toimunud muutus on aga hakanud samal ajal mõjutama ka valitsuste sõnumeid pandeemia võimaliku lõpu kohta. Suurbritannia teatas eelmisel nädalal, et aeglustab oma karmide piirangute leevendamist, hoolimata ühest kiireimast vaktsineerimise määrast maailmas.

USA valitsuse prognoosid selle kohta, millal on võimalik naasta normaalsema eluviisi juurde, muutuvad üha enam. Algul räägiti, et enam-vähem normaalselt saab elada suve lõpus, siis jõulude ajal ja nüüd 2022. aasta märtsis.

Tempokaim vaktsineerija Iisrael, mis on kaitsepookinud juba üle poole rahvastikust, jagab oma kodanikele “rohelisi passe”, mis tõestavad vaktsineeritust ja annavad võimaluse naasta restoranidesse või teatritesse. Tõend kehtib siiski vaid kuus kuud, kuna pole endiselt selge, kui kaua immuunsus püsib.

“Mida tähendab üle elada selle pandeemia kõige kriitilisem faas?” küsis hiljuti Johns Hopkinsi ülikooli rahvatervise kooli epidemioloog Stefan Baralis. Kuigi mõned eksperdid räägivad sellest, kas riigid suudaksid vaktsineerimise ja range karantiini abil COVID-19 täielikult välja juurida, usub Baralis, et eesmärgid on tagasihoidlikumad, kuid siiski märkimisväärsed. "Ma arvan, et oluline on ennekõike see, et haiglad poleks ülerahvastatud, intensiivraviosakonnad poleks täis ja inimesed ei sureks traagilises tempos," lausus ekspert.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid