Tallinna kiirabi koormus on üüratu, ent abi veel ei vajata
(450)
Sotsiaalmeedias on ringlemas foto olukorrast, millel nähtub, et Ida-Tallinna Keskhaigla ukse taga on järjekorras ootamas seitse kiirabiautot. Ühes nakatumisnumbrite karmi tõusu ja koroonapatsientide arvukuse kasvuga näib see lisavat õli tulle vaatevinklile, mille kohaselt on kohe-kohe see lõplik piir käes, mil pandeemia on läinud täiel määral üle käte. Või kas ikka on nii?
Harv nähtus
Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja, doktor Märt Põlluveer, sõnas Delfile olukorda kommenteerides, et seitse kiirabiautot järjekorras pole küll just harilik ilming, ent midagi liigselt erakorralist samuti mitte.
„Täna on olukord natuke rahulikum, aga eile oli meil tõesti järjekord kiirabidest, enamus neist tõid koroonapatsiente. Seitse kiirabi ootamas – seda on ka varem juhtunud, aga igapäevane see ei ole," tõdes Põlluveer. Vahepeal juhtuvat, et aeg-ajalt satub ühte piirkonda väljakutseid üsnagi palju, mistõttu jõuab teatud momentidel haiglaukse taha korraga mitu hospitaliseerimist ootavat patsienti.
Kuidas on lugu numbritega? Kui palju koroonajuhtumeid päeva jooksul umbkaudu Ida-Tallinna Keskhaiglasse jõuab? "Kiirabipatsientide hulk on natuke tõusnud," nentis Põlluveer. "Eile käis kiirabisid palju: 62. Tavaliselt neid ööpäevas üle 50 ei tule."
Kui pikalt on tarvis aga erakorralise meditsiini osakonnas järjekorras oodata? "Järjekorra pikkus sõltub patsientide haiguste raskusest, üldiselt on meil järjekord umbkaudu 4-6 tundi," märkis ITK erakorralise meditsiini keskuse juhataja.
Kuidas on lugu koroonapatsientide arvuga haiglas üldises plaanis?
"Ida-Tallinna Keskhaigla avas selle nädala algul kolmanda COVID-osakonna. Kokku on haiglas COVID-haigetele 114 voodikohta, sealhulgas üheksa III astme ja 17 II astme intensiivravi voodikohta, mis teeb ITK-st Eesti suurima COVID-haigla," luges Põlluveer ette lühistatistika. "Ida-Tallinna Keskhaiglas on COVID-voodikohad naistekliiniku sünnitajatele ja järelravi voodikohad õendus- ja hooldusabikliinikus."
Põlluveer kirjeldas ka COVID-osakonna laienemise tagatausta.
"Seoses kolmanda COVID-osakonna avamisega on plaanilist ravi kirurgilistel ja siseerialadel tugevasti vähendatud," selgitas doktor. "Võimaluste piires, väga väikeses mahus, jätkame plaaniline raviga, aga haigla kriisistaap vaatab igapäevaselt olukorra üle ja teeb otsuseid vastavalt vajadusele ja olukorrale."
Tartu pakub abikätt
Riigi põhjapoolses osas on koroonaolukord teadagi kehvem lõunapiirkonnast - suurimad nakatumiskolded jäävad Harjumaa ja Ida-Viru maakonna piiridesse.
"Hetkel on Lõuna-Eestis võrreldes Põhja-Eestiga väga hästi," märkis koroonasituatsiooni arvesse võttes Veronika Reinhard, Tartu Kiirabi juhatuse esimees. "Tartus on kiirabil näiteks tarvis tegeleda päeva jooksul umbes 15-20 koroonaväljakutsega."
Reinhard tõdes, et võrdlemisi lihtne elu tuleneb asjaolust, et tummine osa koroonahaigestunutest paikneb ju nimelt Harjumaal, eelkõige Tallinnas ja selle lähiümbruses.
"Kui tarvis, oleme Tallinna kiirabile igati toeks," edastas Tartu kiirabi juhatuse esimees sõnumi kolleegidele teisel pool Eestit.
Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas märkis Delfile, et hetkel veel abikäsi pole tarvis. Kuigi koormus on üüratu, leidub veel ruumi teatud ressursiks. Kui lugeja imestab, kui palju, siis Adlas ei soosinud infot jagama.
"Teie ärge imestage, vaid kuulake, mis ma teile ütlen: teatud ressursid on olemas ja vajadusel neid ka rakendatakse," sõnas Adlas. "Sellega tegeleb staap, mis ma teile sellest nii siin rääkima hakkan. Selleks on eraldi plaanid olemas, et katastroofi- ja kriisiolukorras toime tulla. Pole veel vaja teistelt linnadelt abi."
