Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on Eesti elanike kaitsetahe kõrge – 77 protsenti elanikest arvab, et Eestil tuleb rünnaku puhul osutada relvastatud vastupanu. "Enam kui pooled Eesti elanikest on valmis ka ise kallaletungi korral riiki kaitsma,“ märkis minister.

Keskkoolieas noorte seas on kasvanud valmisolek osaleda kaitsetegevuses 63 protsendini, kui aasta tagasi oli see vaid 54 protsenti. „Seejuures on märkimisväärne, et keskharidust andvate koolide õppeprogrammides peab riigikaitseõpetust vajalikuks 81 protsenti elanikest. Need numbrid annavad kinnituse, et riigikaitseõpetuse programmiga tuleb tugevalt edasi liikuda,“ lausus Laanet.

Eesti elanike hinnangul tagavad jätkuvalt meie julgeoleku NATO-sse kuulumine, elanike kaitsetahe ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine.

„NATO rolli Eesti julgeoleku tagamisel peetakse järjekindlalt oluliseks – 52 protsenti arvab, et konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi ning 45 protsenti usub, et NATO liikmeks olek hoiab ära sõjalise konflikti,“ ütles Laanet.

Eesti elanikud hindavad liitlaste panust julgeoleku tagamisel Eestis ning Eesti kaitseväelaste teenimist julgeoleku stabiliseerimiseks välismissioonidel.

Liitlaste kohalolekut Eestis toetab 75 protsenti küsitletuist ning üle 65 protsendi usub, et see on muutnud Eesti turvalisemaks.

"Kaks kolmandikku elanikkonnast toetab Eesti osalemist sõjalistel operatsioonidel, sest sealt saavad meie sõdurid vajaliku lahingukogemuse ning see tagab võimaliku ohu korral Eestile NATO toetuse ja kaitseb kriisipiirkonna elanikke,“ märkis Laanet.

Aastate jooksul on kasvanud ka ühiskonna toetus naiste osalemisele riigikaitses. „Juba kolmandat aastat kiidab ligi 80 protsenti elanikest heaks naiste võimaluse soovi korral ajateenistust läbida,“ märkis Laanet.