Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart esineb kriitiliste sõnavõttudega valitsuse aadressil ja kutsub ministreid üles ametlikult hädaolukorda välja kuulutama. Kõlvart seletas Delfi „Erisaates“, et näeb epideemia edasist arengut mustades värvides, olukord läheb halvemaks. Seetõttu peaks valitsus tema sõnul loobuma piirangutega jupitamisest ja kehtestama otsekohe möödunud kevadest veel rangemad piirangud. Mida aga linn saaks teha, et juba olemasolevaid piiranguid paremini järgitaks? Selles osas laiutas meer rohkem käsi. Linnal polevat õigust mõjutada kaupmeeste käitumist. Samuti ei saa Kõlvarti kinnitusel linn isegi endale kuuluvas ühistranspordis maski kandmise nõude täitmist kontrollida. Miks nii, linnapeal on põhjendused.

Miks olete kriitiline koalitsiooni vastu, kes püüab ju piiranguid karmistada, seda tööd teeb koalitsioonis ka teie enda partei?

Alustame sellest, et Tallinn ja mina pole koalitsiooni vastu kriitilised, ega ka peaministri suhtes. Tallinn on ka varem oma seisukoha kujundanud ja avalikult seda ka arutanud. Sealhulgas ka riigi valitsusega. See ei sõltu sellest, milline on koalitsiooni koosseis. Minu arvates on see ka õige eriti kriisiolukorras, et räägime asjadest nagu nad on. Kui meil on sõnum, siis selle ka anname, ka avalikult.

Tõepoolest me näeme, et täna oleks vaja ühiskonnale anda selge signaal. Nii nagu ka peaminister ütles, et meil on sisuliselt eriolukord, siis seda on vaja selgelt sõnastada ja ka ametlikult vormistada.

Seda on vaja selleks, et inimestel oleks selge arusaam, et mis seis on ja mis on perspektiiv. Täna näeme, et asi pole ainult selles, et praegune olukord on halb. Probleem on selles, et see hakkab halvenema lähinädalatel. Ja kui on näha, et on vaja täiendavaid meetmeid rakendada, siis ei saa ega tohi seda teha nädala statistika alusel. Seda on vaja teha ennetavalt, mitte nii, et igal nädalal tehakse uued otsused ja uued piiranud.

Kas olete siis juba põhimõtteliselt seda meelt, et praegu teatatud täiendavad piirangud ei tööta? Kasvõi see, et nädalavahetusel lähevad kinni ostukeskused, kohvikud ja muud avalikud kogunemise võimalused?

Alustame sellest, et kui juba praegu on välja öeldud, et on veel meetmeid, mida oleks vaja vajadusel rakendada, siis mulle tundub, et pole enam midagi oodata. Tegelikult hakkab olukord halvenema igal juhul. Kui praegu on otsustatud, et kaubanduskeskused ei tööta nädalavahetusel, aga töötavad tööpäevadel, kui restoranide tööaega on muudkui vähendatud kella seitsme, kuue, viieni, siis selline jupitamine pole mõistlik. See ei anna ka ettevõtlusele mingit võimalust säilitada töökorraldust, rääkimata tulust. Sellise jupitamisega me ettevõtlust kuidagi ei toeta.

Täna on vaja tunnistada, et käes on eriolukord ja see omakorda peaks tähendama kompensatsiooni mehhanisme. Eriolukord seab kohustuse ka võimalikke kahjusid kompenseerida. Praegu on selline poolik olukord, ettevõtlus kannatab igal juhul. Juba pannakse kohvikuid ja kauplusi kinni, aga üldist kompensatsioonimehhanismi ei ole.

Ometi just see nädal tulid valitsusest kompensatsioonimehhanismid, kasvõi töötukassa ja Kredexi uute toetuste näol. Tegelikult ju need tehti ilma paberi peal formaalse hädaolukorra välja kuulutamiseta?

Jah, aga tänaseks me ei saa rääkida konkreetsetest sektoritest. Me peame rääkima, et see peab olema laiapõhine kompensatsioonimehhanism, mis oleks kättesaadav igale sektorile. Ja kui saame aru, et meid ootab selline pikk periood ees, siis see mehhanism peaks olema mõeldud tervele perioodile ja täna peaksime rääkima ka sellest, kuidas me inimesi konkreetselt toetada.

Mida sellega silmas peate. Kas te põhimõtteliselt peaksite käituma veel karmimalt kui möödunud kevadel ja panema lukku lausa tehaseid, tootmisüksusi, mida eelmisel kevadel ei tehtud?

Me ju saame aru, et praegune olukord on võrreldes kevadise perioodiga juba praegu hullem ja see hakkab halvenema. See on vist kõigile selge. Kui soovime seda dünaamikat peatada - seda me lähinädalatel peatada ei suuda, aga mingis perspektiivis – siis on vaja rakendada rangemaid meetmeid ja ka suuremas ulatuses toetada nii ettevõtlust kui inimesi.

Aga mida saaks Tallinn ise teha. Olen imestanud selle üle, et maskikandmise kohustus on eelmisest sügisest, siis alles sellest nädalast võtavad ostukeskused seda tõsiselt. Ilma maskita inimesi enam sisse ei lasta ja protestijad lükatakse keskusest välja. Seadused ei ole muutunud. Kas siin linn ei oleks võinud mõned kuud tagasi ise rääkida ettevõtetega, et ei saa nii leebelt suhtuda nagu varem tehti?

Mulle tundub, et selline arusaam pole päris korrektne. Alustame sellest, et Tallinna linn käivitas enda maskikampaania oktoobrikuus. Siis tõepoolest oligi võimalik rakendada mitte piiranguid vaid ennetusmeetmeid, sealhulgas maskikandmise osas. Kui mäletate siis polnud riigi poolt arusaadavat sõnumit. Esialgu öeldi, et maski kandmine on soovitatav, siis rangelt soovitatav, siis kohustuslik ilma sanktsioonideta. Alles täna räägime sellest, et see on kohustuslik ja on võimalikud sanktsioonid. Trahvida saab reaalselt veel hiljem ehk siis tegelikult ei ole see nii, et õigusruum oli sügisest sama. See ei ole ka praegu päris selge.

Aga vaatamata sellele alustas Tallinn sotsiaalkampaaniaga juba sügisest. Alustasime ka maskijagamist, oleme jaganud miljon maski. Riik tuli enda kampaaniaga hiljem ja terve riik sai umbes sama palju maske kui mitte vähem. Ja oleme käivitanud järgmise maskijagamise kampaania, kus jagame veel poolteist miljonit maski.

Ja veel üks aspekt. Erasektori tegevusi reguleerib riik, mitte omavalitus. Rääkimata sellest, et meil puuduvad selleks õiguslikud mehhanismid ja vajalik instrument.

Hästi, kui ütlete, et sinna linnavõim ei ulatu, siis küsin teise asja kohta. Ühistransporti kasutades on maskikandmise pilt ikkagi ebaühtlane. Jätkuvalt tullakse bussi, trammi maskita ja ei tehta teist nägugi. See on linna transport. Samas ei ole näinud ranget MUPO kontrolli või teist meetodit, et inimestele selgeks teha: linna transpordis peab olema mask, ilma maskita käid jala!?

Aga me elame ikkagi riigis, kus kehtivad seadused. Ja pole ühtegi seadust, mille alusel saaks öelda inimestele, et kui sul maski ei ole, käid jala. Kas te kujutate endale ette, et MOPO ametnikud võiksid käituda seaduse vastaselt? Rääkimata sellest, et oleme aastaid palunud MUPO ametnikele täiendavaid õigusi, et selleks, et nad saaksid olla abiks ja toeks sealhulgas ka riiklikule politseile. Seda on ka politsei korduvalt toetanud, aga see on lahendamata. Peamine probleem seisneb selles, et õigusruum ei ole reguleeritud sellisel viisil, et oleks võimalik inimesi sanktsioneerida sellisel viisil, rääkimata sellest et oleks võimalik öelda, et palun ärge kasutage ühistransporti, kui teil pole maski. See oleks õigusvastane tegevus.

Lubage siiski veel sel peatuda. Tallinna avaliku korra eeskirjad näevad ette, et ühistranspordis ei või sõita määrdunud ja lehkavate riietega. Saaks ju samasse määrusesse kirjutada, et tuleb sõita maskiga kuni linn ei otsusta teisiti?

Võime loomulikult spekuleerida sel teemal, aga me ei saa mõelda välja mõelda linna korraldust, õigusakti, mis pole kooskõlas riikliku seadusandlusega. Reaalsus on see, et ka riigi politsei ei oma õigust vastavalt inimesi sanktsioneerida nagu praegu kirjeldate.

Saate lõpus räägib Mihhail Kõlvart veel olukorrast Tallinna linna haiglates, samuti vaktsineerimise seisudest.