Koroona-aasta ajas inimesed loodusse ja tõi rohkem keskkonnarikkumisi

Mullu alanud pandeemiast ajendatuna veetsid eestimaalased rohkem aega looduses, mis tõi kaasa ka rohkem keskkonnarikkumisi, märkis keskkonnaamet aastat kokkuvõtval pressikonverentsil.

Keskkonnaamet kontrollis möödunud aastal rohkem seadusrikkumisi kui aasta varem – siis küll veel keskkonnainspektsiooni nime all (keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon töötavad ühe katuse alla tänavu 1. jaanuarist). Lisaks menetlustele kasvas ka rikkumiste arv: kokku algatati 1419 väärteomenetlust ehk 218 võrra rohkem kui aasta varem.

Suur osa rikkumistest oli seotud kalandusega, ütles Olav Avarsalu, keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas. „See oli kevadine aeg, kala hakkas kudema,” kirjeldas Avarsalu eriolukorra kehtestamise aega.

„Üsna palju oli ka tegevusi, mis puudutasid liikumispiiranguid – kalajõed või ka puhkealad on teinekord looduskaunis ja kõrge loodusväärtusega kohtades, kus on eripiirangud ja ka nende vastu eksiti,” rääkis Avarsalu levinumate rikkumiste kohta.

Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart märkis, et mure oli ka prügistamisega: „Paljudel, kes läksid sel ajal loodusesse, ei olnud kogemust või nad olid hooletud, aga me leidsime hästi palju kurvastavat prügi RMK radadelt ja meie kaitsealadelt. Kui me kutsume kõiki häid kaasmaalasi loodusest rõõmu tundma, siis on ikka päris nukker, kui sa lähed sinna ja näed õllepudelit keset imelist vaatepilti.”

„Osa meie kaitsealadest on hästi tallamistundlikud ja suurem hulk inimesi läks tuntumatesse kohtadesse,” kirjeldas Kuppart veel üht probleemi. „Siis me tegime ka kampaaniaid, et minge ka mujale, mitte ainult kõige kuulsamatesse kohtadesse, et vähendada koormust kõige tuntumatele kaitsealadele.”