Dokumentides kerkivad esile kolm Balti riikidega koostööd tegevat organisatsiooni: projektid Albany ja Zink ning BBC Media Action.

Mida kujutab endast soft power?

Projekti Albany Associates International eesmärk on kodanikuühiskonna ning riigi ja turu vahelise ühiskondliku ruumi toetamine. „Me nimetame seda kompleksseks kommunikatsiooniks,” öeldakse organisatsiooni ametlikul veebilehel.

Projekti kokkuvõttes räägitakse Suurbritannia „pehmest jõust”, mis on suunatud Balti riikide venekeelsele elanikkonnale. Lisaks sellele on sihtauditoorium noor põlvkond, kes pärast mõjutab ka eakamat. Milline see mõju on ja kas see tähendab, et tehakse avalikku propagandat? Sellest on juttu ühes lisas, milles selgitatakse, mida peetakse silmas „pehme jõu” all ja miks on selle kasutamine vajalik nii Suurbritannia ja Euroopa Liidu riikide kui ka kaudselt Balti riikide jaoks:

Venemaa on kasutanud räiget propagandat ja ka „pehmet jõudu” katsetes venekeelset auditooriumi radikaliseerida – see on osa hübriidsõjast, mille meetodid Venemaa on tarvitusele võtnud. Selline informatsioonitehnikate kasutamine mängis oma rolli ka Gruusia ja Ukraina suveräänsuse õõnestamisel. Lisaks sellele kujutab see endast riski ka Suurbritannia rahvuslikule julgeolekule.”

Just seetõttu on Suurbritannia huvitatud sellest, et Venemaa piiril asuvad riigid jääksid stabiilseteks ja ilma sisevastuoludeta. Just sellele on suunatud „pehme jõud”:

„Selle programmi raames viib Briti Nõukogu Balti riikides ellu mitmeid projekte, mis on suunatud euroatlandi väärtuste toetuse suurendamisele venekeelsete kogukondade hulgas.”

Teisisõnu on tähtis toetada Euroopa venekeelsete elanike hulgas „Euroopa identiteeti”. See sisaldab nii keelteoskust, võimalust Euroopas reisida, õppida ning tutvuda ajaloo ja kultuuriga.

Projekti Zink meetoditele pühendatud dokumendis öeldakse, et selle ülesanne on aidata kohalikul venekeelsel meedial mitte ainult ellu jääda, vaid ka Baltimaade uuel meediamaastikul edu saavutada, pidades silmas kvaliteetse sisu tootmist, mida tarbitaks. Sealjuures märgib organisatsioon riske hinnates, et „tuleb hoiduda lähenemisest, kus euroatlandi väärtuste edendamist esitatakse „vastukaaluna” Vene propagandale. Tegevus on suunatud kriitilise mõtlemise ja lõimumise arendamisele, mitte alternatiivse ideoloogia pealesurumisele.”

Tuleb välja, et „pehme jõu” sisu on pigem alternatiivse vaatepunkti esitamine meediasisu turul, millel on omakorda tähtis mõju – see võimaldab venekeelse kogukonna lõimumist üleeuroopalisse konteksti.

Sealjuures ei käi jutt mitte mingist kindlast kampaaniast meedias, mis näeks ette materjalide kirjutamist teatud teemal, mis õõnestaks Kremli autoriteeti. See on on terve tegevuste kompleks, mis ei „meelesta elanikkonda Venemaa vastu”, vaid tutvustab Euroopa kontekstiga, sealhulgas kultuuri ja väärtustega. Nii kuuluvad tegevuse hulka, mida toetab Briti Nõukogu, perekondlik kinoõhtu, meistriklassi vormis mängulised tegevused, kus osalejaid tutvustatakse Euroopa kultuuri ja mõtteviisiga, ning perekondlikud viktoriinid. Teeõhtul pakutakse identiteedi- ja põlvkondade vaheliste suhete probleemide arutamist. Ürituse nimi ongi „Mother and daughter tea parties”.

Kui rääkida meediaaspektist, siis on tegevus suunatud sellele, et toetada sõltumatut meediat, mis esindab rohkem „euroopalikku” vaatepunkti. Näiteks ühe projekti raames pakutakse venekeelse sotsiaalmeedia arendamist selleks, et „levitada informatsiooni elust Balti riikides, sealhulgas kunstist, muusikast, meediast ja inimeste edulugudest (videod, artiklid/blogid edukate venekeelsete elust).

Maris Hellrand: britid aitavad Balti riikidel meediat arendada

„Nii palju, kui mina tean, on Briti välisministeerium teinud avalduse, et nende süsteemi tungisid vene häkkerid. Huvitav, et Objektiiv nimetab seda "anonüümseks lekkeks", kui see tegelikult oli küberrünnak,” ütles intervjuus venekeelsele Delfile ajakirjanik Maris Hellrand, kelle nime on samuti rünnatud kirjavahetuses mainitud. „Ausalt öeldes ei oska ma täpselt öelda, ma olin üllatunud, kui leidsin seal oma nime. Ma suhtlesin Zinc Network'iga 2019. aasta lõpus, kui nad seda hanget ette valmistasid. Ma saatsin neile oma CV, nad palusid mul teha uurimustöö ja selle esitluse. Ma arvasin, et mind võeti meeskonda, aga pärast seda ei ole ma midagi kuulnud kuni selle hetkeni, kui Objektiiv minuga ühendust võttis. Nii et tegelikult vahetasid nad meeskonnas inimesi ja mina selle organisatsiooni heaks ei töötanud.”

Milles on selliste organisatsioonide nagu Zink olemasolu mõte?

„Nii palju, kui mina tean, on need PR-organisatsioonid, mis täidavad ka riigihankeid. Meedia on elujõulise demokraatia tähtis osa, mida lääneriigid on aastaid toetanud ja arendada aidanud. USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia – kõik nad teevad seda mingil määral, sealhulgas aidates arendada meediat ja ajakirjandust riikides, kus on demokraatia tekkinud hiljuti. Ma ütleksin, et see on normaalne ja loomulik. Näiteks idapartnerlusriigid saavad samuti sellist abi (mh ka Eestist), mis on suunatud demokraatia ühe peamise aspekti, meedia tugevdamiseks. Sealjuures ei tähenda see mingi idee või vaatepunkti pealesurumist, see on abi meedia arendamiseks, tihti käib jutt just praktilistest oskustest. Ma ise võtsin osa ühest sedalaadi Saksa projektist – selle korraldas mittetulundusühing, mis tegeleb ajakirjanike vahetusega. Need olid ajakirjanike lühikesed visiidid üksteise riikidesse, mis aitas vahetada kogemusi ja luua kontaktide võrgustikku – vajalik asi sellise väikese maa jaoks nagu Eesti, kes ei saa endale lubada oma korrespondentide võrgustikku välismaal. Loomulikult töötab see ka vastupidi, nii on lääne kolleegid kursis sellega, mis toimub Eestis. See ei ole propagandaoperatsioon vaid normaalne koostöö, mis toimub ka lääneriikide endi vahel. Ja ma arvan, et Zinc on üks sellistest projektidest. Ma ei tea, mida nad konkreetselt selle projekti raames teevad, sest ma ei ole sellesse kaasatud, aga nii palju, kui ma selle organisatsiooni spetsiifikast aru saan, töötab see sellisel põhimõttel.”

Millised meediakanalid selliste organisatsioonidega koostööd teevad?

BBC Media Action, mis levitab BBC materjale vene keeles, teeb koostööd Balti Meedia Oivakeskusega (Baltic Centre for Media Excellence). Need kaks teevad koostööd kolme avalik-õigusliku ringhäälinguga: ERR-iga (venekeelne telekanal ETV+) Eestis, LSM-iga Lätis ja LRT-ga Leedus, Vene telekanaliga Dožd ja portaaliga Meduza. Lisaks sellele jagab BBC artikleid ja videoid venekeelne Delfi.

„See ei ole meie lugejate jaoks mingi saladus,” kinnitab venekeelse Delfi peatoimetaja Eestis Andrei Šumakov. „Kõik materjalid, mille me BBC nõusolekul avaldame, märgistatakse sellele vastavalt. BBC on kvaliteetse ajakirjanduse eeskuju, tõelise professionaalsuse eeskuju. Ja meil on hea meel, et aitame Briti ringhäälingukompanii sisul leida oma venekeelne auditoorium Eestis.”