Põhiseaduskomisjon võttis erikomisjonide moodustamise põhimõtete aruteluks lisaaega

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele koalitsioonierakondade algatatud eelnõud, mis puudutavad rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni kaotamist ja eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni koosseisu muutmist. Erikomisjonide osas otsustati kompromissi leidmiseks aeg maha võtta.

Komisjoni esimees Toomas Kivimägi sõnul tehti kahe probleemkomisjoni moodustamist puudutava eelnõu osas ettepanek arutada neid täiskogus esimesel lugemisel 10. märtsil. “Rahvastikukriisi komisjoni kaotamises pole midagi isiklikku ega ideoloogilist. Tegemist on nii alalisi komisjone kui ministeeriume dubleeriva tegevusega. Komisjon on tegutsenud kuus aastat, mis on piisav aeg andmaks vajalikku parlamendi sisendit väga olulisel teemal. Ent pole ratsionaalne kulutada jätkuvalt ligi 100 000 eurot aastas,“ kommenteeris Kivimägi.

Ta lisas, et kolme erikomisjoni moodustamise aluseid puudutavate eelnõude osas tundus mõistlik võtta aeg maha, kuna koalitsiooni ja opositsiooni seisukohad on väga vastandlikud. „Kuivõrd komisjonis väljendas ka opositsioon valmisolekut, võimalust ja ootust kompromissiks, siis seda mitte kasutada olnuks kohatu.“

Kivimägi avaldas lootust, et hoolimata erinevatest seisukohtadest, õnnestub vahepealsete arutelude käigus kompromissile jõuda.

Komisjoni liige Urmas Reinsalu tõi välja, et koalitsioon soovib muuta seni kehtinud parlamentaarset tava ja see ei ole opositsioonierakondadele kuidagi aktsepteeritav. Tema sõnul on opositsioon valmis koalitsiooniga arutelu selles küsimuses jätkama sooviga vältida parlamentaarset ummikseisu.

Reinsalu sõnul on koalitsiooni häältega täna komisjonis toetuse saanud rahvastikukriisi komisjoni lõpetamine kahetsusväärne. „Taoline samm annab signaali soovimatusest tegeleda eesti rahva kestmise kõige olulisema küsimusega. Eriti küüniline on selle otsuse tegemine ilma rahvastikuteadlasi kaasamata,” rõhutas Reinsalu.

Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioon esitatud eelnõude kohaselt muudetakse riigikogu otsuseid, millega on moodustatud probleem- ja erikomisjonid. Senine põhimõte, et erikomisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige, asendataks proportsionaalse esindatusega.

Riigikogu otsusega on moodustatud ja töötab praegu kaks probleemkomisjoni ja kolm erikomisjoni - rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, eesti keele õppe arengu probleemkomisjon, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, korruptsioonivastase erikomisjon ning riigieelarve kontrolli erikomisjon. Kõik viis komisjonide moodustamise muutmise eelnõu esitasid Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioon ühiselt.