ONLINE-INTERVJUU | Perearst Marje Oona: Praegu kehtivate reeglite alusel ei pea vaktsineeritu jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni

Delfi lugejate küsimustele vastab perearst Marje Oona, kes muuhulgas selgitab, kuidas mõjub koroonavaktsiin erinevate haigustega inimestele ja mida peab vaktsineerimisel silmas pidama.

Kuidas mõjub vaktsiin autoimmuunhaigustega inimestele, mis vaktsiiniga neid vaktsineeritakse ja millal sellised 60-aastased krooniliste haigustega inimesed vaktsiini saavad?

COVID-19 vaktsiinid ei ole ühegi autoimmuunhaiguse korral vastunäidustatud. Vastupidi, kui inimene saab autoimmunhaiguse tõttu immuunsust pärssivat ravi, siis on ta oluliselt rohkem ohustatud COVID-19 raskest haiguskulust ja talle on vaktsineerimine kindlasti soovitatud. Kasutada võib kõiki praegu Eestis kasutusel olevaid COVID-19 vaktsiine. Vaktsiini saamise aeg sõltub vaktsiinitarnete suurusest.

Millised on need harvikhaigused, mille põdejad kuuluvad riskigruppi? Kas nt neurofibromatoosi põdevad inimesed kuuluvad riskigruppi või tuleks iga põdejat eraldi hinnata tema tervisliku seisundi tõttu?

Harvikhaigusi on väga palju ja seetõttu ei ole neist tehtud eraldi nimekirja – diagnooside loendist koosnev harvikhaiguste nimekiri ei saaks niikuinii olla ammendav. Perearstil on õigus riskirühma seas vaktsineerida kõiki tema nimistusse kuuluvaid harvikhaigustega patsiente, kelle puhul võib eeldada COVID-19 raske kulu suuremat riski. Olemasolevate andmete alusel neurofibromatoos ise ei ole COVID-19 raskendavaks teguriks, kuid mõnede neurofibromatoosi tüsistuste või kaasuvate seisundite tõttu võib inimene olla rohkem ohustatud ja tema vaktsineerimine riskirühma inimeste hulgas igati põhjendatud.

Milliseid tervislikke seisundeid hinnatakse vaktsiini tegemisel? Allergiad vms?

Enne vaktsiini tegemist hinnatakse, kas on esinenud ägedaid allergilisi reaktsioone. Vajadusel peetakse nõu allergoloog-immunoloogiga ja edasine vaktsineerimine korraldatakse vastavalt tema soovitustele. Fertiilses eas naispatsientide puhul täpsustatakse võimalikku rasedust ja rinnaga toitmist. Raske hüübimishäire esinemisel kasutatakse vastavaid ettevaatusabinõusid süstikoha veritsuse vähendamiseks. Vaktsineerima minnes ei tohi olla ägedat palavikuga haigust – see seisund võib olla teistele nakkusohuks.

Millal saab vaktsiini 75-aastane pensionär, kellel on reuma ja skisofreenia?

75-aastane inimene kuulub vanuse tõttu COVID-19 raske kulu riskirühma. Kõigepealt vaktsineeritakse perearstikeskustes 80-aastased ja vanemad isikud ja seejärel jõuab järg üle 70-aastaste vaktsineerimiseni. Vaktsiini saamise aeg sõltub vaktsiinitarnete suurusest.

Millal vaktsineeritakse tavakodanik ja poe kassapidaja?

Loodan, et võimalikult ruttu. COVID-19 vaktsineerimise plaaniga tegeleb sotsiaalministeerium, vaktsineerimise tempo sõltub praegu eelkõige vaktsiinide tarnete suurusest.

Kas tavakodanik saab valida, millise vaktsiiniga ta vaktsineerida saab? Millal saab valida?

Praegu ei ole võimalik valida, millist vaktsiini saada. Kui pakutakse võimalust COVID-19 vastu vaktsineerida, siis soovitan seda kasutada, sest kõik Eesti praegu kasutusel olevad vaktsiinid on tõhusad raske COVID-19 ennetamisel ning on kõrvaltoimete poolest üsna sarnased.

Kas välismaalasel, kel pole Eestis perearsti, on võimalik vaktsiini saada või osta?

2021. aastal muretsetakse COVID-19 vaktsiinid riigi poolt ning need on Eesti elanikele tasuta. Üksikisikul ei ole neid võimalik veel osta. Kui välismaalane elab Eestis elamisloa alusel või ta on Euroopa Liidu elanikuna registreerinud oma elukoha Eesti rahvastikuregistris, on tal õigus saada vaktsiini sarnaselt teistele Eesti elanikele. Eestis reisil viibival välismaalasel ei ole võimalik COVID-19 vaktsiini saada.

Kas on võimalik saada Sputnik V või mõnda samaväärset vaktsiini?

Venemaal toodetavat vaktsiini Sputnik V ei ole võimalik praegu Eestis saada. Sputnik V-ga sarnane vaktsiin on AstraZeneca COVID-19 vaktsiin – need mõlemad on adenoviiruspõhised vektorvaktsiinid, mis kujundavad immuunsuse koroonaviiruse ogavalgu vastu.

Olen õpetaja, kuid mul on AstraZeneca vastu allergia, kuidas ma teise tootja vaktsiini saan?

Kui on kahtlus vaktsiiniallergia suhtes, on perearsti kaudu võimalik konsulteerida allergoloog-immunoloogiga ja tema soovitustele vastavalt korraldatakse edasine vaktsineerimine.

Kui vaktsineeritakse näiteks AstraZeneca vaktsiiniga, kas läheb kirja "tehtud" ja hiljem pole võimalik tõhusamat vaktsiini kasutada? Pole eriti enam uudis, et selle vaktsiini efektiivsus on võrdlemisi madal ja on tüvesid, mille vastu ta üldse ei kaitse.

Kui on vaja vaktsineerimise järgselt mõne aja möödudes manustada uut vaktsiinidoosi, siis seda tehakse. Praegu küll andmeid korduva vaktsineerimise vajaduse kohta ei ole. Parandan küsijat. AstraZeneca vaktsiin on tõhus, sest see hoiab väga hästi ära raskeid haigusjuhtusid ning ka kergematest haigusjuhtudest ennetab vähemalt kuut juhtu kümnest. Seega ei saa öelda, et selle vaktsiini efektiivsus on madal. Milline saab olema AstraZeneca vaktsiini tõhusus uue koroonaviiruse erinevate tüvede põhjustatud COVID-19 suhtes, näitab aeg. Praegu ei ole põhjust arvata, et vaktsiin raskete haigusvormide eest ei kaitseks.

Kas kuskile tuleks soovi avaldada, et ma soovin end vaktsineerida? Kas vaktsineerimisaega ja päeva saab valida?

Valmimas on digiregistratuuri lahendus, mille abil saab vaktsineerimise sihtrühma kuuluv inimene vaktsineerimise aja ise broneerida. Praegu kahjuks ei ole võimalik valida vaktsineerimise aega. Vaktsineerimise soovist võib perearstile teada anda, näiteks e-kirja teel.

Kui suure kaitse vaktsineerimine annab? Millal tuleks uuesti vaktsineerida? Kui inimene on vaktsineeritud, kas siis on kindel, et ta uuesti ei haigestu?

Praegu Eestis kasutusel olevad vaktsiinid annavad väga hea kaitse raske haiguskulu eest, kuid kaitse kujunemine nõuab aega, 7–15 päeva teisest vaktsiinisüstist (sõltuvalt vaktsiinist). Seni võib siiski COVID-19sse haigestuda. Mõningane võimalus haigestumiseks on ka kahe vaktsiinisüsti saanutel, kuid raske haiguskulu tõenäosus on siis väga väike. Praegu ei ole teada, kas üldse ja millal on vaja COVID-19 vaktsiini kordusdoose.

Kas vaktsineeritu peab endiselt lähikontaktsena karantiini jääma, kui ta koroonahaigega kokku puutub?

Praegu kehtivate reeglite alusel ei pea jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni, kui koroonahaigega kokkupuutunu on vaktsineeritud kahe vaktsiinidoosiga ja viimasest vaktsiinidoosist on möödas vähemalt 7 päeva (Pfizer/BioNTechi toodetud vaktsiini korral) või 15 päeva (AstraZeneca toodetud vaktsiini korral).

Selgus, et ühest viaalist saab viie doosi asemel kuus. Kui doosi lahjendada, kas võiks saada hoopis seitse doosi?

Vaktsiini tohib kasutada vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes toodud soovitustele. Moderna ja AstraZeneca toodetud vaktsiine üldse ei lahjendata. Pfizer/BioNTechi toodetud vaktsiine lahjendatakse 1,8 ml füsioloogilise lahusega (mitte rohkem ega mitte vähem) nii, et igas vaktsiinidoosis on 0,3 milliliitrit lahust, milles on 0,03 milligrammi toimeainet. Kuni jaanuari alguseni oli soovitatud kasutada igast viaalist 5 doosi, alates 8. jaanuarist on soovitus kasutada võimalusel kokku 6 doosi, selle eelduseks on väikese tühimahuga süstlad ja nõelad. Vaktsiini liigselt lahjendada ei tohi, nii kannatab selle toime!

Miks vaktsineerimistempo nii aeglane on?

Perearstina saan vastata ainult seda, et vaktsiini lihtsalt ei jätku. Vaktsineerimistempo sõltub praegu suuresti vaktsiinitarnete suurusest (pigem väiksusest).