Andrejevat ja Tšultsovat süüdistati selles, et nad osalesid aktiivselt ja isegi juhtisid „grupiviisilist tegevust, mis rikkus jämedalt ühiskondlikku korda” ning mis tõi kaasa ühistranspordi töö häirimise. Uurijad väitsid, et ajakirjanike otseülekanne 15. novembri aktsioonilt tõi kaasa liikluse peatumise 13 bussiliinil, kolmel trolliliinil ja kolmel trammiliinil. Belsat märgib seejuures, et enamikul neist liinidest pole mingit pistmist kohaga, kus ajakirjanikud vahistati.

Riikliku süüdistaja Alina Kasjantšiki sõnul organiseerisid Andrejeva ja Tšultsova 15. novembril „omakasupüüdlikel ajenditel” ja „eelneval kokkuleppel” raskelt ühiskondlikku korda rikkunud tegevust. Süüdistusaktis öeldakse, et see kuritegu pandi toime mobiiltelefonide, videokaamera, mikrofoni, statiivi ja vesti kirjaga „Press” abil, „esitades informatsiooni, mis oli muu hulgas üles pandud sotsiaalvõrgustike destruktiivsetele kontodele”.

Kasjantšiki sõnul kogusid Andrejeva ja Tšultsova voogedastuse kaudu kokku protestiaktsioonist osavõtnuid, kallutasid protestijaid konkreetsetele tegudele ja juhtisid neid. Süüdistaja teatas, et Andrejeva palus otse-eetris tulla sanktsioneerimata aktsioonile ja „andis protestijate tegevusele positiivseid hinnanguid”.

Minski ühistranspordi peatamisega tekitati Kasjantšiki sõnul ettevõttele Minsktrans kahju 11 562 rubla ja 14 kopikat. (ligi 3700 eurot).

Kasjantšik teatas veel, et Andrejeva ja Tšultsova osalesid ka ise protestiaktsioonil, „karjudes loosungeid” ja tehes „kätega valjusid plakse”.

Oma süüdistuses ei viidanud Kasjantšik tõendina millelegi ega põhjendanud oma järeldusi.

Ükski seitsmest tunnistajast ei öelnud midagi, mis oleks otseselt süüdistusega seotud olnud. Ükski tunnistaja ei öelnud, et kõnealused sündmused olid kuidagi seotud Belsati otseülekandega.

Tšultsova keeldus kohtus tunnistusi andmast, mistõttu loeti ette tema kirjalikud tunnistused, milles ta ütles, et ei kutsunud kedagi üles, ei organiseerinud midagi ega kallutanud kedagi midagi tegema.

Andrejeva esines kohtus kõnega, milles märkis, et oma professionaalsete kohustuste täitmist palga eest ei saa lugeda „omakasupüüdlikeks ajenditeks” ja voogedastuse ettevalmistamist on absurdne nimetada „eelnevaks kokkuleppeks”.

Andrejeva sõnul toimus meeleavaldus tema tahtest ja soovist sõltumata ning tema väljakule saabudes oli see juba rahvast täis, mistõttu ei saanud tema kuidagi inimesi sinna kutsuda. Lisaks sellele teatas Andrejeva, et protestijad ei saanud kuidagi korraga meelt avaldada ja otseülekannet vaadata, sest eriteenistused blokeerisid tol hetkel Minskis mobiilset internetti.

Veel rääkis Andrejeva, et tema kommentaarid olid neutraalsed ja ta ainult kirjeldas sündmusi.

„Ma ei ole kuritegudes, milles mind süüdistatakse, absoluutselt süüdi. Ma pean enda jälitamist poliitiliselt motiveerituks ja kriminaalasja minu vastu algusest lõpuni fabritseerituks. See on eriteenistuste primitiivne kättemaks minu professionaalse tegevuse eest, minu ajakirjanikukohuste kohusetundliku täitmise eest,” ütles Andrejeva.