"Ega trahvikaameraid ju kiusamise pärast ei panda. Neid paigaldatakse ikkagi sinna, kus on reaalne oht ja kus on tõesti vaja, et autod kindlasti kiiruse maha võtaksid," sõnas väljaandele Pealinlane Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa. Tema sõnul aitaks trahviõiguslike kiiruskaamerate laiem kasutuselevõtt kokkuvõttes liiklejate elusid säästa.

Üks näide.

Möödunud aasta detsembrikuus Reidi teel juhtunud liiklusõnnetuses kaotas elu 42-aastane autojuht - ta ületas lubatud sõidukiirust pea kahekordselt ning tegeles roolis ka kõrvaliste asjadega. See jäi ka liikluskaamerate vaatevälja, mis selle pildile salvestasid.

"Kui kaamerad oleks töötanud ettenähtud režiimis ja inimesed oleksid olnud teadlikud sellest, et sealt kaamera alt läbi sõites saab rikkumise eest trahvi, poleks seda õnnetust võib-olla juhtunud ja inimene oleks täna elus," avaldas Rüütelmaa arvamust.

Tallinnas on hetkel üleval viis nn "trahvikaamerat" – kaks Kristiine ristmikul ning kolm Reidi teel. Omavalitsustel puudub aga praeguse seadusandluse alusel õigus kaameraid ise opereerida ja nende poolt määratud trahvirahast osa saada. Riigi Transpordiamet ei ole aga kaamerate opereerimisest huvitatud ning lõpetab detsembris ka Kristiine ristmiku kaamerate haldamise.

Juriidika ummik

"Kristiine kaamerate opereerimise leping lõppeb selle aasta detsembris ja Transpordiamet on juba öelnud, et nad ei soovi lepingut pikendada," sõnas abilinnapea Andrei Novikov Pealinlasele.

Riigi Transpordiameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul täidab Transpordiamet omaniku rolli vaid riigiteedel ning ametil puudub õigus paigaldada või omada rajatisi, mis asuvad kohalikel teedel.

"Meile teadaolevalt on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kaasata kohalikku omavalitsust liiklusjärelevalvesse kiiruskaamerate abil. Loodame, et muudatused võimaldavad Tallinnal kiiruskaameraid kasutada vastavalt soovile. Eeltoodud põhjustel ei soovi Transpordiamet lepingut jätkata," selgitas Vaheoja.

Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Rüütelmaa pole asjade arenguga siiski rahul.

"Seadusemuudatus oleks igati mõistlik mõte, aga see asi ei tundu kohe kuidagi edasi liikuvat. Möödunud nädalal oli vabariiklik liikluskomisjon, kus ma selle küsimuse tõstatasin. Mille peale justiitsministeeriumi esindaja ütles: "Me mõtleme". Nemad mõtlevad, aga inimesed hukkuvad," märkis too asjaolusid ilmestades. "Ega trahvikaameraid ju kiusamise pärast ei panda. Neid paigaldatakse ikkagi sinna, kus on reaalne oht ja kus on tõesti vaja, et autod kindlasti kiiruse maha võtaksid."

Rüütelmaa rõhutas, et eesmärgiks pole kindlasti mitte raha teenimine, vaid nimelt liiklusohutus.

Aastane tühimik

Siseministeerium saatis mullu sügisel välja väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse saavutada, et 50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist laekuks kiiruskaamera paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riigikogu ega valitsuse menetlusse ei ole seaduse ja määruse eelnõud jõudnud, kuid just Kristiine ja Russalka ristmiku puhul oleksid muudatused üliolulised.

Siseseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna nõunik Indrek Link kinnitas, et väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 2020. aasta novembris ja praegu on eelnõu kooskõlastusringil Justiitsministeeriumis. Pärast seda, kui Siseministeerium on Justiitsministeeriumi ettepanekud omakorda läbi töötanud, saab eelnõu saata Vabariigi Valitsusele, kes otsustab eelnõu Riigikokku saatmise.

"Praegu näib reaalne, et uue seaduse järgi paigaldatud kohalike omavalitsuste kaamerad võiks kiirust mõõtma hakata alates 2022. aastast," sõnas Indrek Link.

Trahvikaamerad edendasid ohutust

"Praegu Kristiine ristmiku juures asuvad automaatse järelevalve seadmed on antud tasuta endisele Maanteeametile, tänasele riigi Transpordiametile opereerimiseks koostöös PPA-ga. Juhul, kui seal toimub sõidukiiruse ületamine või foori keelava tule rikkumine, siis need kaamerad selle ka fikseerivad ning saadavad välja trahviteate," selgitas Rüütelmaa olukorda. "Enne nende kaamerate tööle rakendamist oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eesti Vabariigis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle hakkamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga."

PPA statistika kohaselt edastati 2018. aastal Kristiine kaamerate poolt tabatud rikkujatele kokku 7033 trahviteadet. 2020. aastal oli rikkujaid pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet. Lõviosa rikkumistest on igal aastal olnud seotud kiiruse ületamisega.

Ka Reidi teele paigaldatud kaamerad avaldasid autojuhtidele rahustavat mõju ning esimese nelja kuuga vähenes sealsete rikkumiste arv Rüütelmaa sõnul suisa kolm korda, kuigi sealsetel kaameratel veel „trahvõigust“ ei ole.

Elude säästmine

Rüütelmaa sõnul on heaks näiteks Tallinn-Tartu maantee, kus jäi liigset kihutamist ja otseselt kiiruseületamisest tulenevaid liiklusõnnetusi pärast liikluskaamerate paigaldamist tuntavalt vähemaks.

"Me väga ootame, et riigi poolt vastavad õigusaktid vastu võetakse ja selleks ajaks jõustatakse. Juhul kui seda ei tehta, jäävad kõik Tallinna kiiruskaamerad testrežiimi ja koguvad üksnes statistilist informatsiooni rikkumiste kohta. Maailmast on teada juhtumeid, et kui mingil põhjusel kiiruskaameratega enam trahvimist ei toimu, siis muutub mõne aja pärast liiklus neis piirkondades taas ohtlikuks," lausus Rüütelmaa.

Mujal Tallinnas paigaldatakse kiirusemõõdikuid

Kiiruseületajate ohjamiseks paigaldati Tallinna Transpordiameti tellimusel Astangule ja Vabaõhumuuseumi teele elektroonilised kiirusmõõdikud - tegemist on elektrooniliste tabloodega, mis annavad märku sõidukite kiirusest.

Haabersti linnaosavanema asetäitja linnaosavanema ülesannetes Oleg Siljanov sõnas, et kiirust mõõtvad tablood paigaldati Astangu tänavale ja Vabaõhumuuseumi teele liiklusohutuse suurendamise eesmärgil.

„Kiirustablood mõõdavad lähenevate sõidukite kiirust ning kuvavad sõidukijuhtidele mõõdetud kiiruse ja meeldetuletuse kehtivast piirkiirusest emotsiooni väljendava näoilme ja tekstiga,“ ütles Siljanov. „Nii Astangu tänav kui ka Vabaõhumuuseumi tee on tiheda liiklusega tänavad, kus autojuhid kipuvad unustama lubatud sõidukiiruse,“ rääkis Siljanov ning avaldas lootust, et uued elektroonsed kiirusemõõdikud panevad autojuhte rohkem spidomeetrit jälgima ning lubatud kiirust mitte ületama. Lisaks paigaldati Siljanovi sõnul eelmisel aastal koostöös transpordiametiga liikluse rahustamiseks linnaosasse juurde ka 12 uut künnist.