"Sellega on saadud viirus kontrolli alla," lausus Kersna.

Kersna lisas, et nakatumiste arvud ei ole iseenesest väga suured, sest kolletele reageeritakse kiiresti ja lähikontaktsed saadetakse kaugõppele.

Kersna sõnas, et tema kui minister ei saa koolide sulgemise või mitte sulgemise üle otsustada kõhutundest lähtudes, vaid võtab arvesse teadusnõukoja soovitusi. Ta kinnitas, et teadusnõukogu ei ole vastavat ettepanekut valitsusele teinud. Tema teada ei ole praegu teadunõukojal plaanis teha ettepanekut kõikide koolide sulgemiseks, kuid täpsema info saab pärast esmaspäevast teadusnõukoja koosolekut.

Kersna ütles, et kui teadunõukoda leiab, et koolide sulgemine on oluline, siis seda ka tehakse, kuid eesmärk on hoida lapsi kontaktõppes nii kaua kui võimalik, sest distantsõppel on lastele tõsised tagajärjed.

Koroonanakatunute seas on viimasel nädalal hooga esile tulnud hüppeline kasv 10–19-aastaste seas ja kasvanud haiglaravi vajavate patsientide arv. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles neljapäeval Delfile, et kui tahta laste hulgas haiguse levikut piirata, tuleb koolid kinni panna.

Sule sõnul ei ole laste haigestumine iseenesest probleem, sest nad põevad enamasti haigust kergelt, kuid mure seisneb selles, et lapsed ja noored on aktiivsed liikujad, mistõttu jõuab haigus paari nädala jooksul nende vanemateni, seejärel vanavanemateni, kes on riskirühmas. Riskirühma haigestumine tähendab omakorda, et haigust põetakse raskemalt ja nii suureneb vajadus haiglaravi järele.

Siiski leiab Sule, et praeguses olukorras ei ole mõistlik uute piirangute kehtestamisega kiirustada, sest ei ole kindlust, et need reaalselt inimestevahelisi kontakte vähendavad. Võib tekkida olukord, kus inimesed hakkavad rangematele piirangutele vilistama. Ta lisas, et praegu üldiselt järgitakse piiranguid – kantakse maske ja arvestatakse soovitusega vähem erinevates kohtades ringi liikuda.