Rääkides 14 päeva nakatumisnäitajast, siis kõige kõrgem on see praeguse seisuga Ida-Virumaal - 800 kandis, varasemalt ka üle 1000. Pärnumaal on number 700 kandis, Harjumaal ja ka Eestis keskmiselt 550-600 vahel. "Murekohad on suuremad maakonnad, väiksematest näha, et kõrge nakatumine Järvamaal ja Võrumaal."

Viimasel ajal on näha nakatumise tõusu kooliealiste hulgas. Suurim hüpe on vanusegruppides 15-19 ja 10-14. Fischer viitab, et laste kaudu jõuab haigus ka teiste lähedasteni ja kokkuvõttes võivad koroonanäitajad edaspidi veel kerkida. Koolide puhul pole mustvalget lahendust, distantsõppel oleks õppetöö kvaliteedi osas omad probleemid.

Mõni aeg tagasi ühtlustas uus valitsus üle Eesti koroonapiirangud. Näiteks saab ka pealinnas taas teatrisse, kinno ja kauem ka restoranis istuda. "Väga raske on kommunikeerida inimestele, et pole hea mõte minna restorani, kui samas restoran on lahti ja ootab külastajaid. Sõnumites tekib vastuolu," arutleb Fischer.

"Mul on tunne, et piirangutega on kahtepidi asi. Inimestel osalt raske, aga samas need sisendavad turvatunnet." Ta nendib, et valitsus peab otsustama, mis piirangute hind, mis nakkuse leviku hind. "Mitte vaid rahas, vaid ikka inimeste eludes ja tervises."

Võimalike lisapiirangute vajaduse kohta lausub ta: "Tundub, et nakkuse levik on läinud liiga suureks, et saaks rahulikult pealt vaadata."

Saates on juttu sellestki, et oleme Euroopas jäänud võitluses koroonapuhanguga paljudest maha. Osades riikides on olukord kontrolli all. Miks selline erinevus?

Saate lõpuoas räägime ka sellest, mis saab kevadel. Olemas on võimalike stsenaariumite mudelid. Optimistliku variandi kõrval tuleb arvestada sellegagi, et võib minna kehvasti. Fischer toob võrdluse: nagu Leedus.

Pikemalt juba intervjuus.