MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,9%, Keskerakonda 20,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,9% valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,2% võrra ning nelja nädalaga on peaministripartei oma toetust kasvatanud 3,5% võrra. Keskerakonna toetus nädalaga ei muutunud. Tõusvas trendis jätkab ka EKRE, kelle toetus on seitsme nädalaga kasvanud 4,3%.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,1%), sotsid (6,4%) ning Isamaa (5,8%). Neist Eesti 200 toetus on aasta algusega võrreldes langenud 2,4% võrra ning sotsid on kahe aasta madalseisus.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,4% ja opositsioonierakondi 30,1%.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 12. jaanuarist 8. veebruarini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. Sel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Jaanuari jooksul viidi reitingute arvutamise metoodikasse sisse muutus, mis puudutas eelistusega valijate arvestamist. Selle tulemusena on eelistusega valijate osakaal võrreldes eelmise aasta lõpuga (mil see oli üle 80%) oluliselt väiksem (hetkel natuke enam kui 70%).

Varasemalt arvestati ka nende vastajate erakondlikke eelistusi, kes selgelt ütlesid, et nad valima ei läheks, ning valimiseelistust esmalt mitte avaldanud inimestelt küsiti veel üks täiendav küsimus võimaliku eelistuse kohta.

Alates eelmise nädala tulemustest kajastavad Norstati reitingud üksnes nende inimeste esimesi eelistusi, kes ütlevad, et nad kindlasti läheksid valima, kui valimised peaksid toimuma kohe.

Tegemist on ainsa muutusega reitingute arvutamise ja küsitluste läbi viimise metoodikas, mida on alates 2019. aasta algusest tehtud.

Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil - telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.