Vassiljev räägib, et tema vaktsiinisüsti saamise või mitte-saamise pärast ei muretse.

Teil on pikk praktika arstina ja riigikogu liikmena. Kas Eesti tervishoid näib „mäe otsast” vaadatuna teistsugune kui tavalise arstina?

Midagi muutunud pole, vaatan ikka samamoodi. Loomulikult võib igat asja kritiseerida, kuid Eestis on väga head arstid ja väga head haiglad ning hea varustus. Tervishoiukorraldus ei ole meil samas kõige parem.

Tervishoiusüsteem tuleb ikkagi üles ehitada patsiendi, mitte haigla huvides. Meil on paraku äriline mudel, milles esikohal on haigla ning milles on tähtsad visiitide, analüüside, voodipäevad hulk ja selle eest saadav raha, mitte aga tulemus, mille saab patsient.

Meil räägitakse palju koroonavaktsiinidest ja vaktsineerimisest. Viimastel päevadel olen rääkinud paari perearstiga, kes on koostanud nimekirju üle 80-aastastest vaktsineeritavatest ja ka arstid ise tunnistavad, et nad ei taha ennast vaktsineerida, kuna vaktsiin on liiga uus, ja nad kardavad ka, et sellel võib ilmneda kõrvalmõjusid patsientidele. Kas teie laseksite ennast vaktsineerida?

Ma ei kuulu ühtegi riskirühma ja lähtun meie spetsialistide arvamusest. Nemad ütlevad, keda vaktsineerida tuleb. Kui käsk tuleb vaktsineerida, siis ma seda teen. Lähtuda tuleb spetsialistide soovitustest, mitte mingitest uskumustest. Näiteks kui mul oleks pimesoolepõletik, siis ma läheksin kirurgi juurde ja kirurg ütleb kuidas edasi talitada ning kui vaja on lõigata, siis ma lasen spetsialistil tegutseda.

Vaktsiini mõju ka ületähtsustada ei maksa, sest vaktsiin seda haigust ära ei likvideeri, seda enam, et see muteerub ja tulevad peale uued serotüübid. Näiteks gripivaktsiin on olemas juba 50 aastat, kuid gripp on samuti olemas.

Aga ise te seda vaktsiini küsima ei läheks?

Ma pole ei epidemioloog ega viroloog ja lähtun vaid spetsialistide otsustest. Mina ei lähe ikka kuhugi kintsu kaapima, et anna mulle see vaktsiinidoos ja jätame vanakesed ilma ning süstime selle parlamendiliikmele! Seda ma ei tee! Nii nagu on ettenähtud, tuleb tegutseda. Kõige pealt süstitakse ära riskirühmad -meedikud, hooldekoduelanikud, elutähtsate teenuste osutajad- ja kui keegi otsustab, et riigikogu kuulub esmatähtsate teenuste osutajate hulka, nagu tuletõrjujad või velskrid, siis ju tuleb vaktsineerida. See pole minu otsustada.

Perearstid räägivad, et vanainimestest tahavad vaktsiini võib-olla vaid kümnendik. Te olete Eestis kõige tuntum tervise-alase nõu andja- mida te riskirühmas olevatele vanematele kodanikele soovitate?

Vanainimese jaoks, kes on üle elanud erinevad ühiskondlikud-poliitilised formatsioonid, rahareformid, sõjad ja võimuvahetused pole ka see vaktsiin üldsegi hirmus! Teda ei hirmuta mitte miski. See on igaühe enda otsus, sest vaktsineerimine on meil vabatahtlik.

Praegu levitatakse igasuguseid hulle hirmujutte, näiteks, et need, kes lasevad end vaktsineerida surevad massiliselt maha.

Küll perearst saab oma patsientidega ise hakkama ja seletab neile ära mis vaktsiin see on ja kuidas töötab.

Ega see, et inimene on vanem kui 80 ei tähenda automaatselt riskirühma kuulumist. Kui see on vanur, kes suurt väljas ei käi ning lapsed on adekvaatse käitumisega, siis ega nende jaoks erilist riski pole.

Teine asi on hooldekodudega, kus inimesed on pead-jalad koos. Epidemioloogilisest vaatenurgast on see palju riskantsem situatsioon. Kuid ka see eeldab inimese enda või tema hooldajate või ametlike esindajate nõusolekut.

Vaktsiin vaktsiiniks, aga tähtis on see, et me ei elaks hunnikus üksteise seljas, kannaksime ilusti maske, üksteisele näkku ei tatista ning peseme käsi. Nii lihtne see ongi!