Ametiühingud: Ida-Viru arengu tulipunkt on kvaliteetsete töökohtade loomine

Ametiühingud ja Riigikogu Ida-Viru ja ametiühingute toetusrühmad on üksmeelel, et seoses põlevkivimajanduse sulgemisele seatud ambitsioonikate tähtaegadega tuleb suurendada rahalist panust uute kõrge kvaliteediga töökohtade loomisse tööstus- ja energiasektoris.

Nädala lõpus toimunud ühisarutelu teemaks oli sõlmitud koalitsioonileppe punktid, mis käsitlesid maakonna arengut seoses Euroopa Komisjoni õiglase ülemineku kavaga.

Kuna koalitsioonilepingus on välja toodud ka mõned konkreetsed tähtajad – põlevkivielektrist ja õlitootmisest loobumine – siis töötajaid esindavate ametiühingute peamine huvi seisnes selles, et saada vastus, kuidas, millal ja millega täidetakse tekkiv tühimik põlevkivist elektri ja põlevkiviõli tootmises ning mis saab põlevkivisektori sulgemise järgselt edasi tänastest sektori töötajatest.

Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma hinnangul on ainus realistlik võimalus energiajulgeoleku ja sotsiaalse rahu säilitamiseks jätkata tänase põlevkivisektori toimimist samadel alustel kuni tootele turgu jätkub. „Kahjuks seni pakutud alternatiivid ei ole olnud vastuvõetavad, ega suures pildis ka loogilised,“ lisas Vaikma.

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et koalitsioonileppega võetud ambitsioonid põlevkivi kasutamise varajaseks sulgemiseks panevad riigile ülejõukäiva investeerimiskohustuse olukorras, kus kõik uued tehnoloogiad ei ole veel isegi mitte välja töötatud. „Tähtis on hoida väga selget fookust reaalsetel investeeringutel primaar- ja sekundaarsektorisse. Rattateed, kultuuri- ja sotsiaalobjektid on tähtsad vaid siis, kui kvaliteetsed töökohad säilivad. Siis saab neid maksulaekumisest ka tulevikus rahastada,“ on Peterson veendunud.

Ametiühingute toetusrühma esimees Oudekki Loone rõhutas, et töökohtade loomist peab vedama riik. „Näiteks võiks ellu kutsuda investeerimistoetuse kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks, kus igale erainvestori eurole paneb riik omalt poolt teise euro juurde. Niisugune programm julgustab ettevõtlikke inimesi tootmist alustama just Ida-Virumaal.“ Loone rõhutas ka, et põlevkivimajandust ei tohi siiski täielikult maha kanda: „Oluline on kaitsta meie loodust ning leida viis, kuidas põlevkivi kasutada võimalikult süsinikneutraalselt. Viimase kolmekümne aasta saavutused on selles valdkonnas muljetavaldavad. Kindlasti tuleb oluliselt tõsta riigipoolset rahastust teadusuuringutesse, mis käsitlevad põlevkivi seesuguseid kasutusvõimalusi, mis oleksid rohepöördega kooskõlas.“

Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi sõnul on koalitsioonilepingus püstitatud eesmärgid suureks väljakutseks nii valitsusele kui ka kogu Eestile, eelkõige Ida-Virumaale ning põlevkivisektori ettevõtetele ja töötajatele. „Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamisel energeetikasektoris peab Eesti esmalt vastama küsimusele: millise energiaallika abil saame tagada tulevikus riigi elektrienergia varustuskindluse? „See nõuab konkreetse pikaajalise plaani olemasolu. Nii kaua, kui sellele küsimusele kindlat vastust ei ole, tuleb hoida põlevkivijaamad reservis, sest ainult tuulikud ja päikeseenergia ei taga Eestile energiasõltumatust. Samal ajal tuleb valitsusel jõuliselt tegeleda Kirde-Eesti majanduse mitmekesistamisega, et luua piisavalt palju kõrge lisandväärtusega ning hästi tasustavaid töökohti,“ lisas Dmitrijev.

Samuti leidsid asjaosalised, et kui tänaste prognooside järgi õnnestuks rohelise taastuvenergiaga katta maksimaalselt 30% Eesti energiavajadusest, siis tuleb tõsiselt järele mõelda, kas maagaasi importimine ja tulevikus sellest sõltumine on piisavalt hea alternatiiv põlevkivienergia täielikuks asendamiseks.