Dokumendid tulid päevavalgele, kui uuriti niinimetatud „kuninganna nõusolekut” („Queen’s consent”), vahendab BBC News.

Palee teatas, et kuninganna nõusolek on „puhtalt formaalne” protsess ja see antakse alati, kui valitsus seda taotleb.

„Kuninganna nõusolek on parlamentaarne protsess, kus suverääni roll on puhtalt formaalne. Monarh annab nõusoleku alati, kus valitsus seda taotleb. Igasugune kinnitus, et suverään on seaduse blokeerinud, on lihtsalt ebaõige,” teatas Buckinghami palee kõneisik. „Seda, kas kuninganna nõusolek on nõutav, otsustab parlament, sõltumatult kuningakojast, asjades mis puudutavad krooni huve, sealhulgas isiklikku vara ja monarhi isiklikke huve.”

Rahvusarhiivist pärit valitsuse memod pärinevad 1973. aastast.

Nende järgi saatis kuninganna, kes muretses, et uus seadus võib sundida teda avaldama eraviisilised osalused ettevõtetes, adokaadid tollasesse kaubandus- ja tööstusministeeriumi oma huve kaitsma.

Seaduseelnõus tehti seejärel muudatused, mis võimaldasid tal riigipeana uutest regulatsioonidest kõrvale jääda.

Guardian väitis, et kuninganna nõusoleku protseduur andis monarhile võimaluse mõjutada seadusandlust enese kasuks.

Kuningliku perekonna veebilehe järgi on „ammu kinnistunud tava”, et parlament küsib kuningannalt nõusolekut seaduseelnõude arutamiseks, „mis puudutavad krooni eelisõigusi või huve”.

Kuninganna nõusolek ei ole sama asi, mis kuninglik nõusolek (Royal Assent), mille abil monarh kiidab formaalselt heaks parlamendis vastuvõetud eelnõu, et see muutuks seaduseks.

Kuninglik nõusolek jäeti viimati andmata 1707. aastal.