"Käisin sel nädalal Moskvas, et põhimõttelise diplomaatia kaudu testida, kas Venemaa valitsus on huvitatud erinevuste käsitlemisest ja meie suhete negatiivse trendi ümberpööramisest. Reaktsioon, mille sain kätte, on nähtavalt teises suunas," alustas Borrell enda sõnul "väga keerukat visiiti" käsitlevat postitust.

Borrelli ütlusel on ELi ja Venemaa suhted olnud mitu aastat halvad ja halvenenud veelgi pärast opositsioonijuht Aleksei Navalnõi mürgitamise, arreteerimise ja karistamisega seotud hiljutisi arenguid ning tuhandete meeleavaldajate massilist arreteerimist. "Missiooni eesmärk oli väljendada otseselt ELi tugevat hukkamõistu nendele sündmustele," kinnitas Borrell.

Agressiivselt kulgenud pressikonverents ja kolme ELi diplomaadi väljasaatmine minu visiidi ajal näitavad, et Venemaa võimud ei soovinud kasutada võimalust pidada ELiga konstruktiivset dialoogi, märkis Borrell.

"Tundub nii, et Venemaa eraldab ennast järk-järgult üha rohkem Euroopast ja vaatleb demokraatikke väärtusi ohuna olemasolule," lisas ta.

Borrelli kinnitusel oli Venemaa välisministri Sergei Lavroviga peetud kõneluste keskmes inimõiguste probleemid ja põhivabadused, eriti Aleksei Navalnõi juhtum. "Mõnikord muutus arutelu Vene kolleegiga pingeliseks, kuna ma kutsusin üles härra Navalnõid viivitamatult ja tingimusteta vabastama ning tema mõrvakatset täielikult ja erapooletult uurima," selgitas ELi välispoliitika juht.

"Tuletasin meelde minister Lavrovile, et Venemaa kohustused inimõiguste valdkonnas tulenevad rahvusvahelistest kohustustest, mille ta on vabalt võtnud (sh Euroopa inimõiguste konventsioon), ning seetõttu ei saa neid siseasjadesse sekkumise nime all kõrvale jätta. Kordasin neid punkte pressikonverentsil," märkis Borrell.

Moskvas arutati ka konflikte lähinaabruses ja Borrell rõhutas vajadust liikuda edasi Minski lepingu täieliku rakendamise suunas ning austada Ukraina territoriaalset terviklikkust. "Väitsin samuti, et on vaja arvestada Valgevene rahva üleskutsega - mis on juba pool aastat valju ja selge - vabalt valida oma president," kinnitas ta.

"Vestlustes minister Lavroviga käsitlesime lisaks inimõiguste probleemidele ja lahkarvamustele ka meie suhete laiemaid aspekte, sealhulgas koostöövõimalusi selliste globaalsete väljakutsetega nagu Covid-19 pandeemia, kliimakriis ja Arktika, et leida ühiseid huve," kinnitas ta.

Borrelli sõnul olid teemadeks ka Gruusia territoriaalne terviklikkus, olukord Mägi-Karabahhis, Süüria ja Liibüa kriisid, koostöö Iraani tuumaleppes ning potentsiaal ühiseks osalemiseks lepitustegevuse toetamisel Palestiina-Iisraeli konfliktis.

ELi välispoliitika juhi sõnul oli ta oma reisi kavandanud euroliidu seisukohtade edastamiseks, aga ka selleks, et testida, kas mõnes valdkonnas, kus meie huvid ühtivad, saab proovida koostööd teha ja hakata usaldust looma.

"Kahjuks saime oma kohtumise lõpus sotsiaalmeedia kaudu teada kolme ELi diplomaadi väljasaatmisest põhjendamatute väidete alusel, et nad ei järginud meeleavaldustel osaledes oma välisdiplomaatide staatust. Palusin minister Lavrovil see otsus tühistada, kuid tulutult," sõnas Borrell.

Venemaa saatis Borrelli visiidi ajal välja Saksa, Poola ja Rootsi diplomaadid, kes väidatavalt võtsid nad osa vangi pandud Aleksei Navalnõi toetusmeeleavaldusest.

"Ühendus peab tegema omad järeldused. Järgmiste sammude üle otsustavad liikmesriigid ja need võivad tõepoolest sisaldada ka uusi sanktsioone," ütles Borrell.

ELi välispoliitika juhi sõnul kohtus ta Moskvas ka kodanikuühiskonna esindajate, mõttekodade ja Euroopa äriringkondade esindajatega. Navalnõiga ei õnnestunud Borrellil kohtuda, kuna Vene opositsioonijuht oli visiidi ajal kohtu all. Borrell meenutas, et avaldas austust ka eelmisele juhtivale opositsioonitegelasele Boriss Nemtsovile Kremli lähedal sillal, kus ta kuus aastat tagasi mõrvati.

Borrelli visiit on toonud kaasa mitme ELi liikmesriigi kriitika, kuid endine Hispaania välisminister rõhutas, et Venemaaga tuleb pidada dialoogi, hoolimata pingetest.