„AstraZeneca COVID-19 vastase vaktsiini jõudmine Eestisse võimaldab pakkuda vaktsineerimist enamatele Eesti inimestele. Esimesest AstraZeneca vaktsiinitarnest saame võimaldada vaktsiini perearstikeskustele alla 70-aastaste riskirühma inimeste jaoks ning alustada ka kõrgemas nakkusriskis olevate eesliinitöötajate vaktsineerimisega sotsiaal-, haridus- ja siseturvalisuse valdkonnas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Eesliinitöötajate vaktsineerimise täpse korralduse paneme paika tuleva nädala jooksul.“

Praeguseks on Eestis vaktsineeritud 35 905 inimest, kellest 17 519 on saanud mõlemad vaktsiinidoosid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 53 424.

Euroopa Liidu ühishankes sõlmitud AstraZeneca eelostulepingu raames on Eestile ettenähtud 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Praeguse info kohaselt peaks veebruarikuu jooksul ja märtsi esimesel nädalal jõudma Eestisse kokku ligi 75 000 doosi AstraZeneca vaktsiini. Eesti ühines AstraZeneca COVID-19 vaktsiini eelostulepinguga 2020. aasta augusti lõpus.

Kaheannuseline vaktsiin

Kuidas see konkreetne vaktsiin töötab?

COVID-19 Vaccine AstraZeneca puhul on tegemist DNA vaktsiiniga. Vaktsiin sisaldab teise viiruse (adenoviiruse perekonnast) vektorit, mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab sellel viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Vaktsiinis sisalduva SARS-CoV-2 DNA-l oleva info põhjal sünteesitakse pärast manustamist organismis SARS-CoV-2 ogavalku ja selle vastu tekivad nii neutraliseerivad antikehad kui ka rakuline immuunvastus.

Kliiniliste uuringute tulemused näitasid, et COVID-19 Vaccine AstraZeneca oli COVID-19 ennetamisel ohutu ja efektiivne üle 18-aastastel inimestel. Vaktsiini efektiivsuseks hinnati kliinilistes uuringutes umbes 60%. COVID-19 Vaccine AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimine toimub kahe annusega.

„Kliinilistes uuringutes sai COVID-19 Vaccine AstraZeneca vaktsiini üle 12 000 inimese. Enamik AstraZeneca vaktsiini kliinilistes uuringutes osalenuid olid vanuses 18–55 aastat. Selle kohta, kui hästi võiks vaktsiin toimida vanematel kui 55-aastastel, ei kogunenud uuringutest piisavalt tulemusi, kuid kaitsevõime teket eeldatakse ka vanemaealistel. Rohkem andmeid ootame käimasolevatest kliinilistest uuringutest, kus on kaasatud ka vanemaealised,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Kõige levinumad kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes olid tavapärased kerged või mõõdukad vaktsiinidega seostatavad reaktsioonid, mis paranesid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist.“

Kõige sagedasemad AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed on valu ja hellus süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu, üldine halb enesetunne, külmavärinad, palavik, liigesevalu ja iiveldus. „Noorematel inimestel tekib rohkem kaebusi võrreldes eakamatega. Palaviku ja valude vastu aitavad valuvaigistid, juua tuleb piisavalt vedelikku ja puhata. Üldiselt on ohutusprofiil mRNA ja DNA vaktsiinidel sarnane,“ lisas Kristin Raudsepp.

Möödunud nädalal kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada vaktsiini alla 70-aastate inimeste vaktsineerimiseks ja manustada teine vaktsiinidoos 8 nädalat pärast esimest doosi.

Taustast

Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac ning langetanud põhimõttelise otsuse ühineda ka vaktsiinitootjate Novavax ja Valneva lepingutega. Eestil on võimalik kokku soetada 4 558 810 doosi vaktsiini 2 429 405 inimese jaoks.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.