ÜRO julgeolekunõukogu tuli kokku eile, aga ei suutnud ühisavalduses kokku leppida, sest Hiina ei toetanud seda, vahendab BBC News.

Hiinal on ÜRO julgeolekunõukogus alalise liikmena vetoõigus.

Nüüdseks kukutatud valitsust juhtinud Aung San Suu Kyid ei ole pärast vahistamist esmaspäeva hommikul nähtud.

Veel kümned inimesed on endiselt vahi all, sealhulgas president Win Myint, Aung San Suu Kyi erakonna Rahvusliku Demokraatia Liiga keskkomitee liikmed ja tema isiklik advokaat. Teadete kohaselt on nad koduarestis.

USA teatas, et Myanmari sõjaväega ei ole ühendust saadud ja on võimuhaaramise ametlikult riigipöördeks tunnistanud.

Euroopa Liit, Suurbritannia, Austraalia ja teised on võimuhaaramise hukka mõistnud.

Võim on Myanmaris antud sõjaväe ülemjuhatajale Min Aung Hlaingile. 11 ministrit ja nende asetäitjat on välja vahetatud.

Uue valitsuse esimesel istungil eile kordas Min Aung Hlaing, et ülevõtmine oli vältimatu.

Olukord riigis oli pärast riigipööret rahulik. Kõigis peamistes linnades patrullivad tänavatel sõdurid ja kehtib öine liikumiskeeld.

Eile õhtul oli aga Myanmari suurimas linnas Yangonis kuulda protesti märgina autosignaale ning pottide ja pannide tagumist.

Aktivistid on kutsunud kodanikuallumatusele ja moodustanud selle toetuseks Facebooki grupi.

Teadete kohaselt on 70 haigla ja meditsiiniasutuse töötajad katkestanud töö protestiks riigipöörde vastu ja Aung San Suu Kyi vabastamise nõudmiseks.

Myanmar on 54 miljoni elanikuga riik Kagu-Aasias, mis piirneb Bangladeshi, India, Hiina, Tai ja Laosega. Repressiivne sõjaväevalitsus oli seal võimul aastatel 1962-2011, mis viis rahvusvahelise hukkamõistu ja sanktsioonideni.

Aung San Suu Kyi nõudis aastakümneid demokraatlikke reforme. Järkjärguline vabanemine algas 2010. aastal, aga sõjavägi säilitas märkimisväärse mõju.

Pärast 2015. aasta vabu valimisi tuli Aung San Suu Kyi juhitud valitsus võimule, aga määris oma maine rohingja vähemuse tagakiusamisega.

Kodumaal jäi Aung San Suu Kyi siiski populaarseks ja tema erakond võitis suurelt 2020. aasta novembris toimunud valimised. Nüüd otsustas sõjavägi võimu aga tagasi võtta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid