Justiitsminister Maris Lauri sõnul on tore, et mitu aastat stabiilsena püsinud kuritegevuse tase eelmisel aastal langes. "Eriti hea meel on sellest, et kogulanguse põhjuseks on registreeritud vägivallakuritegude vähenemine. Hea kõrvalt paistab statistikast välja ka see, kuhu tuleks suunata rohkem politsei ja prokuratuuri tähelepanu," lisas ta.

Kõige raskemaid isikuvastaseid kuritegusid nagu tapmisi ja mõrvu registreeriti koos katsetega mullu 50, mis on 16 võrra enam kui 2019. aastal. Neis kuritegudes hukkus 39 inimest, aasta varem 26 inimest.

Maris Lauri sõnul on siin suur probleem, mis vajab eraldi tähelepanu. "Asi ei ole koroonas: tapmised hakkasid kasvama juba aasta alguses. Enamik tapmisi on toimunud alkoholi tarvitamise käigus puhkenud tülides," märkis ta.

"Aga tuli ette ka väga traagilisi sündmusi avalikus kohas nagu Lihula juhtum suvel. Väga halb on perevägivalla tõttu hukkunute arvu kasv kuuelt inimeselt 14 inimesele eelmisel aastal," lisas minister.

Samas on perevägivallakuritegude kasv tervikuna peatumas. Kui enne registreeriti neid igal aastal varasemast rohkem, sealhulgas 2019. aastal 4119, siis mullu registreeriti neid 3987.

Maris Lauri sõnul on üks riigi kriminaalpoliitika ja ka valitsuskoalitsiooni prioriteete alaealiste kuritegevuse vähendamine. Eelmisel aastal astuti samm selle eesmärgi saavutamisele lähemale, alaealiste süütegusid registreeriti võrreldes varasemaga vähem. Alaealiste toime pandud kuritegude arv langes 29% ja väärtegude arv 13%.

"Varasemast vähem pandi toime peaaegu kõiki õigusrikkumisi," selgitas Lauri. Lapsed olid kas kannatanuks või kuriteo pealtnägijaks 27%-l juhtudest.

Veel on valitsuse prioriteet kuritegevuse vastases võitluses ausam majanduskeskkond. Mullu registreeriti Eestis 208 majanduskuritegu, millest 28% moodustasid maksualased süüteod ning 29% ebaseaduslik majandustegevus.

"Majanduskuritegude uurimisel peab sel aastal keskenduma suure mõjuga juhtumitele, milleks on näiteks pankrotikuriteod, mille arv võib majanduskriisi tõttu suureneda. Teine tähelepanu vajav teema on suured soodustuskelmused. Tänased juhtumid pärinevad põllumajandussektorist ning seisnevad peamiselt PRIA-lt finantstoetuste väljapetmises," rääkis Maris Lauri.

Ta avaldas lootust, et seoses Euroopa prokuratuuri töö alustamisega sel aastal on võimalik ka selliste kuritegude avastamisel uuele tasemele jõuda.

Korruptsioonikuritegude arv suurenes mullu aasta varasemaga võrreldes üheksa võrra, kokku registreeriti 78 sellist kuritegu.

Eelmisel aastal paistis erasektoris toimepandud kuritegudest silma jäätmekäitlusvaldkond, mille kõik seitse registreeritud juhtumit olid seotud ühe kriminaalasjaga.

Kasvanud on küber- ehk arvutikuriteod. Võrreldes 2019. aastaga kasvas nende hulk 12%. Suure potentsiaalse mõjuga arvutikuriteod nagu serverite ründed, andmete sulustamine ja veebiliiklust häirivad DDoS rünnakud moodustasid ca 3% arvutikuritegudest.

Vähenes varavastaste kuritegude registreerimine. Neid registreeriti mullu 9955 ehk 2% vähem kui aasta varem. Samal ajal moodustasid vargused siiski kogu kuritegevusest kõige suurema osa ehk 29%.

Ohvriuuringute andmetel on kuriteoohvrite osakaal viimastel aastatel püsinud samal tasemel. Mõne kuriteo ohvriks langes eelmisel aastal 5% küsitletuist. Vägivaldse ründe ohvriks langes 1% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 3% küsitletuist.