Eelmisel nädala lõpus tekkis Facebooki video, milles maskiprotesti üks korraldajatest, venekeelse maski- ja vaktsiinivastase kogukonna esindaja Andrei Vesterinen helistas COVID-19 tõrje teadusnõukoja juhile, Irja Lutsarile.

Lisaks sellele, et mees umbes kolmveerandtunnist kõnet ilma loata salvestas, küsis ta videos korduvaid küsimusi, naeris vastuste üle, naeruvääristas Lutsarit ning nimetas teda valetajaks.

Viroloogiaprofessor tunnistas Delfile, et pole kunagi varem saanud nii palju negatiivseid kirju ja kõnesid, kui pärast kõnealust Facebooki-postitust.

Jokk-skeemise juristi jaoks ei olnud see esimene kord, mil tema jäme käitumine on piiri ületanud.

Juba novembris kirjutas Eesti Päevaleht, et Vesterineni klaviatuurijäljed on kõikjal Facebooki "tallinlaste" grupis. Küsimustik teemal "Miks teile meeldib Kõlvart?"; teemapüstitus, kuidas Vesterinen aitab tagasi küsida lennupiletite eest raha; kuidas jurist Vesterineni abiga vabaneda puuküürnikutest ning kuidas jurist "selgitab" venekeelsetele tallinlastele, kuidas maskide kandmine on vastuolus Eesti seadusandlusega.

Näiteks koostas Vesterinen vormi, mida maskikandmisest keeldujad saavad anda neile, kes paluvad neil maski kanda. Selles seisab: „Kinnitan, et võtan täieliku vastutuse [...] selle isiku tervisliku seisundi halvenemise puhul.“ Ta ei osanud tuua maailmast näidet, kus inimene oleks maski tõttu jäänud õhupuudusesse. „Aga inimesed tunnevad ennast maskiga ebamugavalt.“

Vesterinen on Õhtulehele rääkinud ka sellest, kuidas üürnikust lahti saada. Ta tõi näite juhtumist, kus üürnik pidi maksma üürileandjale üüritasu sularahas, ning kui üürileandja teatas üürnikule, et kavatseb lepingu üles öelda, lausus üürnik, et ta pöördub maksuametisse. "Selgitasin üürileandjale, et ta võib sinna pöörduda, aga pilt on selge – üüritasu üürnik tasunud ei olnud ja üürisumma ulatus üle 6000 euro. Kas üürnik maksis või mitte, mind see ei huvita, mina lähtun faktidest. Ja kuna üürnik maksis sularahas, polnud selle kohta ühtegi tõendit. Saatsin talle paar võlateatist ning asi oli lahendatud – üürnik läks ise minema."

Tallinna ülikoolis ja hiljem Venemaal juristiks õppinud Vesterineni taust on kirju. 2008. aastal sai toonane 23-aastane sõdur Afganistanis tõsiselt vigastada ning kaotas oma parema jala. Nüüd teenib ta lisaraha sellega, et pakub ettevõtte ArmyLaw kaudu noormeestele teenust kaitseväekohutusest pääsemiseks. Kaitseressursside amet on püüdnud firma reklaamtegevust takistada, kuid seni asjatult.

Muuhulgas on ta aktiivselt kirjutanud kaastöid või jaganud intervjuusid Venemaa propagandakanalile Sputnik.

Mullu sügisel leidis Vesterinen omale maskivastase liikumise kaudu oportunistliku võimaluse reklaamida enda ärisid ning pakkuda õigusteenust, mis varasemaltki ühiskondlikke "norme" eiranud.