Sõjavägi korraldas Myanmaris taas riigipöörde, tsiviiljuhid pandi koduaresti

Kagu-Aasias asuva Myanmari sõjavägi andis riigis võimu relvajõudude ülemjuhatajale pärast täna varahommikul toimunud haaranguid ning riigi tsiviiljuhi Aung San Suu Kyi ja teiste kõrgemate juhtide arreteerimist.

Ainsana riigis töötanud ning sõjaväe omanduses oleva telekanali pöördumises ütlesid Myanmari sõjaväelased, et on valimispettustele reageerides kinni pidanud peamised poliitilised liidrid ja kuulutanud välja erakorralise seisukorra, teatas Reuters.

Sõjavägi on juba mitu nädalat kahtlustanud ulatuslikke rikkumisi 1991 Nobeli rahupreemia pälvinud Aung San Suu Kyi juhitud Rahvusliku Demokraatialiiga (NLD) võiduga lõppenud valimistel. Uus parlament pidi istungitega alustama täna.

Tai, Hiina ja India vahel asuvat, varem ka Birmana tuntud Myanmari juhtis sisuliselt Aung San Suu Kyi, seda sõjaväejuhtidega sõlmitud lepingu tulemusel.

Reutersi teatel on võim antud armeeülemale Min Aung Hlaingile. Samas CNN ei kinnitanud veel Reutersi teateid, põhjuseks Myanmaris laialt levinud interneti- ja sidekatkestused. Briti ringhäälingu BBC kohaselt on pealinna Naypyidawi ja suurima linna Yangoni tänavatel sõjaväelased.

Valitseva Rahvusliku Demokraatia Liiga (NLD) pressiesindaja Myo Nyunt kinnitas kinnipidamisi täna CNNile. Riiginõunik Aung San Suu Kyi ja mõned teised kõrged võimukandjad peeti kinni Naypyidaws. "Tundub, et sõjavägi võtab nüüd pealinna kontrolli alla," lisas partei pressiesindaja.
CNNi teatel on mure selle pärast, et Myanmari sõjavägi võib korraldada riigipöörde, viimase nädala jooksul kasvanud. Viimaste valimiste järel muutusid armee ja tsiviilvalitsuse suhted üha pingelisemaks.

Eelmisel nädalal ütles sõjaväe pressiesindaja, et ei välista võimuvahetust, kui armee väited valimispettustest 2020. aasta novembri valimistel ei uurita.

Suu Kyi partei NLD sai ülekaaluka võidu riigi ajaloo teistel demokraatlikel valimistel pärast otsese sõjalise valitsemise lõppu 2011. aastal. NLD sai novembris 83% häältest. Sõjaväe toetatav solidaarsuse ja arengu partei sai 476 võimalikust kohast vaid 33 ehk vähem kui partei eeldas.

Myanmari valimiskomisjon lükkas neljapäeval tagasi valimispettuse väited, öeldes, et vead - näiteks topeltnimed valijate nimekirjades - pole hääletustulemuse mõjutamiseks piisavad.
Reedel väljendas ÜRO peasekretär Antonio Guterres "suurt muret" arengute pärast Myanmaris ja kutsus "kõiki osalejaid üles kinni pidama demokraatlikest normidest ja austama 8. novembri üldvalimiste tulemusi".

16 rahvusvahelise missiooni, sealhulgas Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu ühisavaldus oli vastu igasugustele katsetele muuta valimiste tulemusi või "takistada Myanmari demokraatlikku üleminekut".

1991. aasta Nobeli rahupreemia laureaati Aung San Suu Kyid peetakse Myanmaris laialdaselt demokraatia kangelaseks, kuna ta on ka endine poliitvang, kes veetis kaks aastakümmet koduarestis.

Kuna tema partei saavutas 2015. aastal ülekaaluka võidu ja asutas esimese tsiviilvalitsuse pärast 50 aastat kestnud isolatsiooni ja sõjalist autoritaarsust, on ta olnud Myanmari faktiline juht, pidades riiginõuniku ametit. See tiitel leiutati põhiseaduse täiendusena.

Tema rahvusvahelist mainet on viimastel aastatel rikutud süüdistused Myanmari moslemitest rohingjade vastu suunatud genotsiidis. Myanmar eitab süüdistusi ja on pikka aega väitnud, et võitleb terroristidega.