Selleks et kõik 27 EL-i liikmesriiki saaksid heaks kiidetud koroonavaktsiine võimalikult ruttu, sõlmis Euroopa Komisjon mitu lepingut, mis sisaldasid konkreetseid tarnelubadusi. Vaktsiinid jõuavad liikmesriikidesse tõrgetega. Mitte ükski kolmest praeguseks heakskiidu saanud vaktsiinist pole hakanud laekuma tagasilöökideta. On üleval tulised kahtlused, kas üks ravimitootja hiilib koguni tahtlikult lepingus olevatest kohustustest mööda. Delfi „Erisaate” stuudios oli Euroopa Komisjoni Tallinna esinduse juht Keit Kasemets, kes seletas, mis olukord on. Saatejuht on Raimo Poom.

„Seis võiks olla parem,” möönis Kasemets alustuseks. Kuid ta selgitas, et eri tootjate probleemid erinevad.

„Kui alustada kriitikast, siis põhiliselt öeldakse ikka, et lepingud on kehvad ja Euroopa Komisjon on olnud liikmesriikide nimel liiga aeglane dooside tagamisega. Kumbki sellest kriitikast ei ole päriselt õige, lepingud on päris head Komisjonil. Reaalselt on seal võimalik erinevaid sanktsioone rakendada ja tootjaid survestada, kuid see väga palju tänases olukorras ei aita, sest meil on ennekõike vaja vaktsiine, mitte tootjaid karistada.”

„Teine teema on ka see, et Euroopa mahud on tohutult suured. Kõige suurem probleem on tootmisvõimsuste puudumine suurte Euroopa mahtude jaoks. Pfizeril on see olemas ja sellesse on Euroopa Komisjon ka investeerinud. Euroopas toodetakse ka neid Pfizeri vaktsiine, mida kasutavad Kanada, Lõuna-Aafrika vabariik. Ja nendega pole selles mõttes probleeme, et kuigi algsed kogused olid väiksemad, siis nad on lubanud, et nad kvartaalse lepingulise mahu nad ikkagi täidavad. See väike koguste vähendamine kehtis lõpuks ühe nädala, praegu on kogused taastunud ja hakkavad suurenema,” lausus Kasemets.

Modernaga on sama probleem, et nad alles arendavad Euroopas välja oma tootmisvõimalusi ja seda kõike tehakse kiiresti. Tavaliselt ühe ravimitehase rajamine võtab umbes viis aastat, nüüd tehakse seda kolme kuni viie kuuga.”

Mis lugu on aga AstraZenecaga, kellega paistab Euroopal ikka tüli taevani olevat?

„Nendega on täna lugu selline, et on leping, mis näeb ette konkreetsed kogused ja tähtajad. Aga ravimitootja on öelnud, et nad ei suuda niisugusel kujul seda lepingut täita ja neil pole ka kohustust seda teha.”

Kasemets andis mõista, et tegemist on keeruka olukorraga, kus saaks hakata ettevõtet karistama, kuid lõpuks oodatakse ikkagi vaktsiine. „Sanktsioone ei ole raske rakendada, aga see pole Komisjoni eesmärk. Lõpuks on eesmärk, et vaktsiine jõuaks Euroopasse esimeses kvartalis rohkem, kui AstraZeneca on pakkunud,” märkis ta.

Aga Euroopas levivad konkreetsed kahtlused, et see firma ei taha Euroopale vaktsiine anda, sest peab teiste riikidega sõlmitud lepinguid tähtsamaks. Veel enam, et nad on Euroopas toodetud vaktsiinid silmagi pilgutamata välja vedanud muudesse riikidesse ja EL-ile näidatakse tühje taskuid.

Kasemets märkis, et AstraZenecal on Euroopaga sõlmitud lepingus nimetatud nelja tehast, millest kaks on Euroopas ja kaks on Ühendkuningriigis.

„Praegu on seda vara öelda,” vastas ta küsimusele, kas Euroopast on vaktsiine siinsetele lepingutele vilistades välja veetud.

„EL-is on tolliliit ja see tähendab, et need andmed on olemas. Tolliandmetest on näha, et vaktsiine on Euroopast välja viidud. See on ka loogiline, sest nagu ma ütlesin, viib näiteks Pfizer vaktsiine Kanadasse ja teistesse riikidesse. Praegu käib olukorra väljaselgitamine. Aga Briti ajakirjandusest on olnud võimalik lugeda, et teatud perioodil, kui sealsetes tehastes olid raskused, tarniti vaktsiini Euroopa tehastest. Aga siin ma viitan Briti ajakirjandusele, mitte sellele, et päriselt on juhtunud,” sõnas ta ettevaatlikult.

Kuid Kasemets ütles, et Euroopa selgitab välja, kas seda on juhtunud, ning kehtima pannakse ka uued reeglid vaktsiinide väljaveole.

„Tagantjärele on võimalik kindlaks teha, mis toimus. See võtab lihtsalt aega. Selleks et seda täpselt teada saada, on vaja minna konkreetse riigi tollisüsteemidesse, vaadata sealt täpsed kogused jne. Aga midagi ei liigu üle Euroopa piiri, mida me ei teaks,” seletas ta.

„Aga täna peaks välja tulema vaktsiinide ekspordi läbipaistvuse mehhanismi ettepanek, mis tähendab, et mitte tagantjärele ei saa EL teada, kuhu vaktsiinid on läinud, vaid juba enne, kui ravimitootja soovib midagi EL-ist välja viia, tuleb sellest teavitada. Kõigepealt konkreetse riigi tolli, kes annab teada ka Komisjonile. Ja siis see konkreetne riik saab hinnata, kas väljavedu on õigustatud.”

Praegu käib Euroopa Komisjoni ja ravimitootja AstraZeneca vahel verbaalne lahing, kus kumbki pool räägib justkui täiesti erinevatest kohustustest lepingus. Kasemets kinnitas, et soov on see lõpetada, tehes kogu lepingu avalikuks.