Kuigi minister Kiik põikles esialguses küsimusest kõrvale, kinnitas ta lõpuks, et tema teadmisel pole rohkem eliitvaktsineeritute juhtumeid. Kiik nentis, et kuna vaktsineerijaid on palju, siis ta ei saa välistada, et kuskil tervishoiuasutuses on vaktsineerimiskava vastu eksitud.

Mis tagajärjed vaktsiinikavade painutamisel või ignoreerimisel on, oleneb teost. "Küsimus on selles, milline on eksimuse määr," ütles Kiik ja tõi näiteks, et kui üks vaktsineeritav tõstetakse vajaduse puhul teisest ette, on see mõistetav. Küll aga lisas Kiik, et haigla nõukogu ei peaks olema esijärjekorras, eelkõige tuleb vaktsineerida siiski meditsiinitöötajad, kes oma töös haigetega kokku puutuvad.

Lisaks on vaktsiini saanud terviseameti juht Üllar Lanno ja teadusnõukogu liige Irja Lutsar. Lanno olevat end otsustanud kaitsesüstida, et kaamerate ees mitte keelduda, kuna siis oleks tekkinud poleemika. "Saan Lannost aru," ütles Kiik. "Kui räägime professor Lutsarist, siis talle pakkus seda võimalust perearst ja ta otsustas selle vastu võtta, kuna liigub palju ringi ja tegemist on covid-võitluses olulise inimesega," ütles Kiik. Ta rõhutas, et mõlemad on erandlikud otsused.

Sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske on lisas kantsleritööle regionaalhaigla nõukogus. Tõik, et vaktsiini sai ta just regionaalhaigla nõukogu tööga, mida sotsiaalministeerium tegelikult justkui haldab, pole Kiige hinnangul korruptsioon. "Ta kasutas vaktsiini tingimusel, et tegemist on kuuenda doosiga," ütles Kiik. Jaanuari alguses polnud veel selgelt kinnitatud, kas viaalist saab viis või kuus doosi.