Kohtunik Thomas Sagebiel tunnistas Ernsti süü „eriliselt raskeks”, mis pikendab aega, mis Ernst peab vanglas veetma, enne kui võib tingimisi vabastamist taotlema hakata, vahendab Deutsche Welle.

Eluaegse vanglakaristuse puhul tuleb Saksamaal tingimisi vabastamise taotlemiseks ära istuda 15 aastat, aga Ernsti puhul on asjaolud sellised, et tema tingimisi vabastamist ei hakata ilmselt arutama enne 22 aastat.

Hesseni liidumaa Kasseli ringkonna juhi Lübcke mõrv tõi taas tähelepanu keskmesse Saksamaa neonatside ringkondade vägivallapotentsiaali ning sisejulgeolekuteenistuste läbikukkumise vägivaldsete äärmuslaste jälgimisel, vaatamata palgalistele informaatoritele.

Lübcke oli muutunud paremäärmuslaste vihaobjektiks pärast 2015. aasta kõnet, milles ta kaitses otsust võtta vastu Süüria pagulasi. Lübcke perekond kaebas oma hagis, et Lübcke jäeti julgeolekuteenistuste poolt kaitseta. Ta lasti maha oma kodu ees 2019. aasta juunis.

Ernsti väidetav kaasosaline Markus H., samuti tuntud neonats, mõisteti mõrvale kaasaaitamises õigeks, aga süüdi ebaseaduslikus relvaomamises.

Ernst tunnistas, et Markus H. oli mõrvapaigas kohal ja tegi ohvrile sarkastilisi märkusi, enne kui Ernst surmava lasu sooritas.

Kuigi nii prokuratuur kui ka Lübcke perekond pidasid seda versiooni sündmuste käigust tõepäraseks, on Ernsti tunnistused olnud varem antutega vastuolus. Ühel hetkel õhutas varasem advokaat teda ilmselt tunnistama, et kähmluses Lübckega vajutas päästikule Markus H.

Ernst mõisteti õigeks Iraagi pagulase Ahmed I. mõrvakatses 2016. aasta jaanuaris. Tundmatu isik pussitas Ahmed I.-d siis selga.

Samas piirkonnas elanud Ernst oli varem araabia ja türgi päritolu inimesi rünnanud. Ta kuulati üle, aga teda ei vahistatud.

Lübcke mõrva uurimise käigus avastatud uued tõendid viisid Ernstile süüdistuse esitamiseni ka 2016. aasta pussitamises. Mis kõige tähtsam, Ernsti keldrist leiti nuga, millel oli Ahmed I. päritolupiirkonnas tüüpilise DNA jälgi.

Lübcke perekonna advokaat Alexander Hoffmann ütles, et kui Ernsti kodu oleks 2016. aasta läbi otsitud ja ta oleks süüdi mõistetud, ei oleks tal olnud võimalust Lübcket tappa.

Lübcke mõrv tõi rambivalgusse ka üha suureneva ohu kohalikele poliitikutele Saksamaal. Paljud on tõmmanud paralleele paremäärmuslase noarünnakule Kölni linnapea Henriette Rekeri vastu 2015. aastal, millest viimane napilt eluga pääses.