Biden tõstatas esimeses telefonivestluses Putiniga muu hulgas küberspionaaži, valimistesse sekkumise ja Navalnõi teemad

Joe Biden pidas USA presidendina eile oma esimese telefonivestluse Venemaa riigipea Vladimir Putiniga, milles tõstatas mitmeid probleemseid teemasid kahe riigi vahelistes suhetes.

Valge Maja teatel väljendas Biden muret Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamise, Venemaa väidetava ulatusliku küberspionaažikampaania ja väidetava pearaha maksmise pärast USA sõdurite tapmise eest Afganistanis. Kreml keskendus vastusele Bideni ettepanekule pikendada viimase alles jäänud relvastuskontrollilepingu kehtivust, vahendab Associated Press.

Kuigi Washingtoni ja Moskva ülevaated vestlusest keskendusid erinevatele elementidele, viitasid mõlemad sellele, et USA-Vene suhteid juhib vähemalt Bideni administratsiooni algusperioodil soov suhteid rohkem mitte kahjustada, aga ei ole ka mingit kiiret juba tehtud kahju parandada.

Lepiti kokku, et ametnike tasemel hakatakse kiiresti tööd tegema tuumarelvade piiramise lepingu New START viieaastase pikendamise nimel. Selle kehtivus lõpeb järgmisel kuul. Endise presidendi Donald Trumpi administratsioon lahkus kahest Venemaaga sõlmitud relvastuskontrollilepingust ja valmistus laskma New START-i kehtivusel ilma pikendamata lõppeda.

Erinevalt oma kahest eelkäijast, sealhulgas Trumpist, kes oli Putinist sisse võetud ja pehmendas sageli ka oma administratsiooni karme seisukohti Venemaa suhtes, ei ole Biden väljendanud lootust mingile „taaskäivitamisele” riikide vahelistes suhetes. Selle asemel on ta öelnud, et tahab erimeelsustega tegeleda ilma neid tingimata lahendamata või suhteid parandamata.

Samas ei otsi Biden muude probleemide tõttu Venemaaga ka otsest vastasseisu.

Kuigi lepiti kokku koostöös New START-i pikendamises enne selle kehtivuse lõppu 5. veebruaril ja ka muude strateegilise koostöö võimaluste otsimises, teatas Valge Maja, et Biden jäi kindlaks USA toetusele Ukraina suveräänsusele.

Biden tõstatas ka SolarWindsi küberrünnaku, milles süüdistatakse Venemaad, teated Venemaa makstud pearahade kohta USA sõdurite tapmise eest Afganistanis, sekkumise USA 2020. aasta valimistesse, Navalnõi mürgitamise ja meeleavalduste mahasurumise eelmisel nädalavahetusel Venemaal.

„President Biden tegi selgeks, et Ühendriigid tegutsevad kindlalt oma riiklike huvide kaitseks vastuseks Venemaa tegevusele, mis kahjustab meid või meie liitlasi,” teatas Valge Maja. Biden ütles Putinile, et USA kaitseb end ja tegutseb, mis võib tähendada muu hulgas uusi sanktsioone, et tagada, et Venemaa ei tegutseks karistamatult, teatasid ametnikud.

USA anonüümseks jäänud ametnike sõnul soovis kõnet eelmisel nädalal Moskva. Biden nõustus, aga tahtis enne valmistuda koos oma personaliga ja rääkida Euroopa liitlastega, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa juhtidega.

Enne Putiniga vestlemist helistas Biden ka NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile ja lubas USA alliansile kindlaks jäämist.

Kremli ülevaates telefonivestlusest ei mainitud kõige teravamaid riikide vahelisi probleeme, öeldi vaid, et arutati ka teisi „akuutseid küsimusi kahepoolses ja rahvusvahelises päevakorras”.

Kremli teatel oli vestlus „siiras ja otsekohene”, mis diplomaatilises keeles viitab sageli pingelisele arutelule. Teatati, et Putin õnnitles Bidenit presidendiks saamise puhul ja „märkis, et suhete normaliseerimine Venemaa ja Ühendriikide vahel teeniks mõlema riigi huve”.

Kremli teatel arutati koroonaviiruse pandeemiat, Iraani tuumakokkulepet, Ukraina küsimusi ning kaubandus- ja majandusküsimusi.