Selline samm näitaks parlamendi koostöötahet ja aitaks säästa riigi aega ja ressurssi, tegelamaks tervisekriisi ja selle tagajärgede lahendamisega, märgitakse pressiteates.
"On kahju, et president Kersti Kaljulaid ei kogunud OECD liikmesriikide konsensuslikku toetust peasekretäriks kandideerimisel, kuna oma teadmiste ning rahvusvahelise haarde tõttu oli ta kindlasti üks tugevamaid kandidaate. Samuti oleks OECD peasekretäri positsioon toonud Eesti tugevalt rahvusvahelisele kaardile meile olulistel teemadel – rohepööre ja innovatsioon laiemalt," leiab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Samas on see Kallase sõnul võit Eestile, kuna loodetavasti leidub Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonil koos sotsiaaldemokraatidega piisavalt koostöötahet, et teha oma ametis suurepäraselt hakkama saanud Kaljulaidile ettepanek kandideerida Eesti Vabariigi presidendi ametisse ka teiseks ametiajaks.
"Selle sammuga näitaksid nii Keskerakond ka Reformierakond ka seda, et neil ei ole soovi parteistada kõiki riigi juhtivaid ametikohti, arvestades, et presidendi roll on olla ühiskonna tasakaalustajaks ning väärtuste majakaks."
Kaljulaid, kelle välisministeerium esitas mullu oktoobris Eesti kandidaadiks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, teatas täna, et loobub edasisest kandideerimisest. "Konsulteerides erinevate OECD liikmesriikidega oleme jõudnud arusaamisele, et minu võimalik asumine sellele ametikohale alles pärast Vabariigi presidendi ametiaja lõppu pole mitme riigi jaoks sel pingelisel ajal parim lahendus, mistap loobun edasisest kandideerimisest," põhjendas ta.
