Härma räägib Delfile, et haigestumine on jäänud samale tasemele, aga tuleb arvestada, et ka see on väga kõrge. "Oleks vaja haigestumist alla saada. Oleme pinevas seisus," arutleb ta ja viitab, et näeme, et järjest on nakatumine kasvamas töökohtades, koolides, hoolekandeasutustes. "Täiendavad riskid, mis meile juurde tulevad, võivad hakata meie haigestumist jälle ülespoole viima."

Kui varasemalt oli juttu puhangust Harjumaal, Tallinnas ja Ida-Virumaal, siis nüüd torkab koroonakaardil silma ka Pärnumaa. "Seal on olnud haigestumise kasv nii kiire, et võib kirjeldada kui epidemioloogilist levikut," sõnab ta. Üks põhjus on hoolekandeasutuse suurkolle, ent viirus levib ka mujal. Näiteks ühe kogukonnakolde kaudu jõudis koroona erinevatesse töökohtadesse.

"Kolmandaks seostatakse seda suurenenud siseturismiga just koolivaheaja perioodil. Samas ka lõunanaabrid, kes tulid külla Pärnumaale, populaarne turismipiirkond," lisab ta.

Tartumaa on samuti kasvutrendis, sealgi annavad tooni kooli- ja töökohakolded, lisaks on hoolekandeasutused.

Intervjuu lõpuosas on juttu sellestki, miks ikkagi koolides kontaktõpe ja kuidas seal võimalikult ohutu oleks.