Esmaspäeval arutasid valitsust moodustavad Reformierakond ja Keskerakond üht omavahelist kuuma kartulit ehk eestikeelse hariduse laiendamist. Reformierakond on varem soovinud konkreetseid samme eestikeelsele haridusele üleminekuks, Keskerakonnale on see oma valijate vaates eriti hell teema, kus katsutakse paati pigem mitte kõigutada. Keskerakonna eurosaadik Yana Toom rääkis Delfi „Erisaates“, mis tema saavutatud kokkulepetest välja loeb. Samuti tuli Toomiga jutuks olukord Venemaal peale Aleksei Navalnõi naasmist ja kiiret arreteerimist lennujaamas. Toom näeb juba uue opositsiooniliidri tekkimist. Saatejuht on Raimo Poom.

Yana Toom tõdes, et peale eilseid kõnelusi Reformierakonna ja Keskerakonna vahel räägiti hariduse ja keele küsimuse kohta tõesti ümarat juttu. „Meil on käes sõnastus, mis on toe poolest päris ümmargune. Aga see pole üldse halb, sest haridusvaldkond on tundlik asi ja teha seal teravaid, kiireid poliitilisi otsuseid pole mõistlik.“

Kaja Kallas ja Mailis Reps vahendasid, et loodava koalitsiooni idee, on alustada hariduse eesti keelele üleminekud lasteaedadest. Kas see tähendab, et venekeelsed lasteaiad hakkavad nüüd eesti keelele siis üle minema?

„Mina seda sealt välja ei lugenud. See ei ole ka tehtav,“ teatas Toom.

„Ma saan aru, et oli olemas Reformierakonna eelnõu, mis nõudis vist juba järgmisel aastal üleminekut, kui ma ei eksi. Aga olgem ausad, see mida nõutakse opositsioonis, on tihtilugu elukauge. See algatus oli samuti elukauge. Selleks, et kuskile üle minna, on vaja eelkõige õpetajaid, kellest on selge puudus. Enne tuleb seega lahendada see probleem. Ja see on igati loogiline,“ lausus ta.

Toomi hinnangul on venekeelsed õppeasutused püsti hädas eesti keele õpetajate leidmisega. „Kaadrit lihtsalt ei ole ja need kes saavad õpetada eesit keeles ja eesti keelt eelistavad eestikeelseid õppeasutusi, mis tähendab, et venekeelsed õppeasutused on püsti hädas. See on seega väga loogiline lähenemine kaasa arvatud see, et alustatakse lasteaedadest. Sest kõik need hilisemad üleminekud on muidugi kurjast. Baas peab tekkima siis, kui lapsele jäävad keeled külge ja see peab juhtuma enne kooli,“ leidis eurosaadik.

Kuna läbirääkijate kompromissi sõnastus jäi ümaraks, siis kas lubatud tegevuskava väljatöötamisel näeme veel piikide murdmist Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, et detailid paika saada? Toom asus selle küsimuse peale läbirääkijaid kaitsma.

„On ju väga selge, et ühe päevaga pole võimalik üldse detailides kokku leppida. See, et lepiti kokku kompromiss-sõnastus on palju parem, kui oleks tulnud sealt mis iganes selline hästi konkreetne sõnus, et aastaks X teeme seda ja seda,“ leidis ta. „Seda ühe päevaga realistlikult ei otsusta ega hinda.“

„See, mida rääkis eile Kaja Kallas on väga loogiline, et tänavu eelarve on vastu võetud ja me ei saa midagi teha. Kui tuleb lauale järgmise aasta eelarve, siis vaatame,“ seletas Toom.

Lisaks oli Toom rahul, et koalitsiooni loojad lubasid kogukondi kaasata. „Oli väga hea sõnum mõlemalt poolt, et kaasatakse ka kogukondi. Et ei oleks nii, et nö eesti pool võtab patroneeriva hoiaku ja hakkab rääkima, kuidas tuleb asju korraldada. See oli väga hea ja tasakaalukas lähenemine, kuigi ma näen täna juba sotsiaalmeedias, et paljud venelased pole rahul, et nüüd minnakse üle eesti keelele. Mina seda sealt nii resoluutselt välja ei lugenud,“ märkis ta.

Küsimuse peale, kas siiski ei peaks olema mingi realistlik ja konkreetne daatum, millal minnakse eestikeelsele haridusele üle, leids Toom, et sellist tähtaega pole vaja kivisse raiuda.

„Ma arvan, et mingisuguse eesti keele oskuse, mis annab võimaluse edasi liikuda, seda annab venekeelne kool Eestis ka täna. Küsimus on selles, et millised raskused siin on? Oskus peaks olema palju parem. Kuid selleks peab olema kaader, õppematerjalid ja keskkond. Ja seda keskkonda Ida Virumaal naljalt ei loo. See võtab ikka aastaid. Ja ma ei näe vajadust, et peame raiuma kivisse mingi daatumi ja ütlema, et näiteks aastaks 2025 on nii. See on pikk protsess ja me tegeleme sellega aastaid.“

Kommenteerides läbirääkimiste käiku üldiselt, oli eurosaadik nendega läbinähtavalt rahul. „Ma pean ütlema, et vaatamata maailmavaatelistele erisustele, et jälgin koalitsiooniläbirääkimiste kulgu suure rahulolekuga. Peale seda, mida me kõik siin nägime siin kaks aastat. Inimesed istuvad ja räägivad, mitte ei räuska üksteise peale. Ja see on juba väga hea.“