"Meil on täna oma meeskondadega eraldi töö, seega midagi uut raporteerida ei ole. Käime üle kokkulepitut ja valmistume järgmise nädala raskemateks teemadeks," sõnas reformierakondlasest peaministrikandidaat Kaja Kallas Delfile. Mida täpsemalt "raskemateks" peetakse, Kallas sõnumeid vahetades ei täpsustanud, ka korduva küsimise peale mitte.

Samaviisi nenditi ka Keskerakonnast, et tänane päev on möödunud töörühmade tegusa toimetamise joones – eesmärgid on samad, mis Reformierakonnalgi. Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik märkis, et tähelepanu on pööratud kokkulepitud kirjutiste sõnastusele ja tuleva nädala keerulisematele aruteludele.

Kuna pandeemiast tingitud kriis nõuab loodavalt koalitsioonilt peale üksmeele ka kiirust, kerkis esile küsimus: kust leiti aeg, et selline "puhkepäev" võtta? Rikkus ju presidentki seadust, andes Kaja Kallasele enneaegselt volituse moodustada uus valitsus. "Ei võtnud puhkepäeva, tõesti on vaja omadega üle käia asju, sealhulgas kirjutada kogu kontseptsiooni," ei nõustunud Kallas küsimusse pikitud sõnaga.

Tanel Kiik märkis, et koalitsioonikõnelused näivad igati paslikult graafikus püsivat.

"Oleme umbes kolmandiku peal, kaks kolmandikku on veel ees," andis sotsiaalminister hinnangu protsessi edenemisele. "Liigume kokkulepitud graafikus ja oleme jõudnud siiani igal päeval kokkulepeteni nendes valdkondades ja teemaplokkides, mida oleme arutanud."

Kiik sõnas, et eesmärk on jõuda järgmise nädala lõpuks kokkulepeteni kõikides valdkondades, võimaldamaks ülejärgmise nädala alguses Kaja Kallasel parlamendi ette astuda.

Vastuolu haridusküsimuses

Tulles tagasi artikli alguse juurde, kus Kaja Kallase sõnul valmistutakse täna tulevase nädala raskemate teemadega rinda pistma, jääb siiski kummitama küsimus: millistest valdkondadest täpsemalt juttu võib olla?

Kui võtta arvesse möödanikus domineerinud vastandumisi kahe kõnealuse partei vahel, kerkib ühe variandina pinnale haridusvaldkond: Keskerakond soovib võimaldada venekeelsele noorsoole emakeelset kooliõpet, Reformierakond on siiani nõudnud üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele. Kujutab see siis endast ka võimalikku probleemi?

"Hariduses kindlasti erinevad vaated," nentis Kaja Kallas teematõstatuse peale.

Milline on aga Keskerakonna jaoks punane joon, millest selles teemas üle ei minda?

"Keskerakonna jaoks on tõesti tähtis, et kõik Eestimaa inimesed saaksid võimalikult hea kvaliteediga hariduse," ütles Tanel Kiik. "Eesti keele oskus ja eesti keele õpetamine on tähtsal kohal – nii ta Keskerakonna juhitud valitsuste ajal on ka olnud. Ent keelt õpitakse eesti keele tunnis, mitte füüsikas või keemias. Tähtis on see, et koolilõpetajad räägiksid eesti keelt võimalikult hästi ning et lapsed saaksid võimalikult kõrgel tasemel hariduse."

Endine haridusminister Mailis Reps viitas, et on tahe leida ühine lahendus, mis sobiks mõlemale parteile.

Estonia huku uurimine

Lugejahuvist lähtudes uuris Delfi ka parteidelt, kuhu paigutub uue koalitsiooni jaoks Estonia katastroofi uurimine, mis näis EKRE, Isamaa ja Keskerakonna lagunenud koalitsioonile üsnagi oluline olevat.

Selgub, et teemat on pealiskaudselt küll arutatud, ent süvitsi polevat sellega veel mindud. Potentsiaalne tulevane peaminister Kaja Kallas märkis, et Estonia hukuga tegelemine on pandud praegu n-ö "varia" rubriiki, mida lahatakse siis, kui teised suuremad teemavaldkonnad on kaetud.

"Siseturvalisuse all markeerisime selle ära ja on kokkulepe, et arutame põhjalikumalt järgmisel nädalal. Kõigi huvides on luua laiapõhjaline koostöö Soome ja Rootsiga, vastamaks maksimaalsel määral selle teemaga seoses tõstatatud küsimustele," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik lõpetuseks.