Keskvalimiskomisjon teatas eile, et esialgsete tulemuste järgi sai Nur Otan 71,1% häältest ning kaks sellele lojaalset erakonda Ak Žol (Särav Tee) ja Rahvapartei (endine Kommunistlik Rahvapartei) ületasid samuti parlamenti pääsemiseks vajaliku seitsme protsendi künnise, vahendab Raadio Vabadus.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas oma avalduses, et „konkurentsivaba kampaania ja de facto piirangud põhiseadusega garanteeritud põhivabadustele jätsid valijad ilma tegelikust valikust”.

„Et kõik valimistel konkureerinud poliitilised parteid toetasid valitseva partei poliitikat, ei olnud kampaanias konkurentsi ja valijatel ei olnud tegelikke poliitilisi alternatiive, mille hulgast valida,” teatas OSCE.

Tegemist oli Kasahstani esimeste parlamendivalimistega pärast kolm aastakümmet riiki valitsenud Nursultan Nazarbajevi presidendiametist loobumist ja 2019. aasta märtsis võimu üleandmist Kasõm-Žomart Tokajevile.

Vaatamata presidendiametist loobumisele on Nazarbajevil endiselt suur mõju riigi poliitikale. Ta on mõjuvõimsa julgeolekunõukogu juht ning tal on pea piiramatu võim ja puutumatus elbasõ – rahvuse juhina.

Opositsiooniline Üldrahvuslik Sotsiaaldemokraatlik Partei boikottis valimisi, teatades, et midagi ei ole pärast Nazarbajevi presidendiametist loobumist muutunud.

Pärast mitmete aktivistide vahistamist enne valimisi säilitas politsei survet ka valimispäeval, vahistades suuremates linnades üle riigi kümneid inimesi.

Siseministri asetäitja Arõstangani Zapparov ütles, et kõik vahistatud vabastati ilma süüdistust esitamata. Küsimusele, kui palju inimesi kokku vahistati, ta ei vastanud.

Teatati ka interneti blokeerimisest Kasahstani suurimas linnas Almatõs, kus korraldati meeleavaldus.

Vähemalt kolmes regioonis kaebasid vaatlejad, et neid ei lastud valimisjaoskondadesse.

Valimistega otsustati parlamendi 107 kohast 98. Üheksa parlamendi liiget valib Kasahstani Rahvakogu – Nazarbajevi juhitud kogu, mis peaks ühendama riigi erinevaid etnilisi gruppe.