Valdav osa neist olid demokraadid, samas kui enamik vabariiklasi toetas Trumpi jätkamist presidendina kuni tema ametiaja lõpuni 20. jaanuaril, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Uuringust, mis viidi läbi neljapäeval ja reedel, ilmnes ka, et 70% tänavustel valimistel Trumpi poolt hääletanutest ei toeta tulihingeliste poolehoidjate Kapitooliumisse tungimist, mille eesmärgiks oli takistada demokraat Joe Bideni valimisvõidu kinnitamine Kongressi poolt.

70% ameeriklastest oli ühtlasi vastu Trumpi tegevusele, mis viis kolmapäevase rünnakuni - nimelt kutsus president vahetult enne seda kihutuskoosolekul oma toetajaid üles Kapitooliumile marssima.

Vägivald, milles hukkus politseinik ja veel neli inimest, on leidnud laialdast hukkamõistu nii demokraatide kui vabariiklaste poolt.

USA Kongressi demokraadid kaaluvad seoses kolmapäevaste sündmustega president Trumpile teist korda ametikuriteo süüdistuse esitamist ehk impeachment'i, mis mõlema koja heakskiidul võiks viia tema ametist tagandamiseni veel enne 20. jaanuari.

Uuringust selgus, et kuigi valdav osa ameeriklasi ei toeta vägivaldset rünnakut Kapitooliumile, peab riigipea tagandamist vajalikuks ainult 20% vabariiklastest, erinevalt 90% demokraatidest.

30% ameeriklastest leidis, et Trump tuleks tagandada põhiseaduse 25. paranduse alusel, mis võimaldab seda teha asepresidendil ja valitsuskabinetil juhul, kui president ei ole nende meelest võimeline ametikohustusi täitma. 14% leidis, et Trumpi peaks ametist tagandama Kongress, ja veel 13%, et president peaks lihtsalt tagasi astuma.

Trump, kes kaotas 3. novembri valimised umbes seitsme miljoni häälega, kutsus oma toetajaid kolmapäeval üles marssima Kapitooliumile, öeldes neile kihutuskoosolekul, et "te ei võta meie riiki kunagi tagasi nõrkusega". Hiljem nimetas ta Kongressi ründajaid "väga erilisteks" inimesteks, keda ta armastab.