Mõned neist vestlustest on ühe allika sõnul toimunud viimastel nädalatel. Pole selge, kas see on jutuks tulnud pärast kolmapäeval Kapitooliumil toimunud märulit, mida Trump õhutas, või pärast tema palju kära tekitanud telefonikõnet Georgia tähtsaimale valimisametnikule Brad Raffenspergerile, kellelt ta nõudis enda kasuks häälte „leidmist”. Ühe allika sõnul on Trump küsinud iseendale armuandmise õiguslike ja poliitiliste tagajärgede kohta.

Ajaleht New York Times teatas eile kahele allikale viidates, et Trump on rääkinud juba alates presidendivalimiste päevast, et tahab iseendale armu anda.

Trump on küsinud ka õiguslikke hinnanguid selle kohta, kas tal on volitused endale armu anda, ja on saanud nõu selle poliitiliste tagajärgede kohta.

Trumpi liitlased, näiteks Sean Hannity Fox Newsist, on viimasel ajal avalikult öelnud, et Trump peaks endale armu andma.

„Nagu on öelnud arvukad õigusteadlased, on mul absoluutne õigus endale armu anda, aga miks ma peaksin seda tegema, kui ma ei ole midagi valesti teinud?” küsis Trump 2018. aastal.

Iseendale armuandmist presidendi poolt ei ole aga järele proovitud ja eksperdid on eriarvamusel selle põhiseadusele vastavuse kohta. Justiitsministeeriumi memos öeldakse, et president ei saa iseendale armu anda, aga võib tagasi astuda ning paluda asepresidendil amet üle võtta ja talle armu anda. See memo ei ole aga kuidagi siduv.