49-aastane Assange on tagaotsitav tuhandete saladokumentide avalikustamise eest 2010. ja 2011. aastal, vahendab BBC News.

USA väidab, et need lekked rikkusid seadust ja seadsid ohtu elusid. Assange on enda väljaandmise vastu võidelnud ja väidab, et see on poliitiliselt motiveeritud.

USA ametnikud on lubanud otsuse edasi kaevata.

Ringkonnakohtunik Vanessa Baraitser tõi esile tõendid Assange’i enesevigastamise ja enesetapumõtete kohta ning ütles: „Üldine mulje on depressiivsest ja mõnikord meeleheitel mehest, kes kardab oma tuleviku pärast.”

USA-s süüdimõistmise korral ootaks Assange’i võimalik 175-aastane vanglakaristus, on tema advokaadid öelnud. USA valitsuse sõnul oleks karistus pigem 4-6 aasta pikkune.

Assange’i ootab USA-s 18 punktist koosnev süüdistus USA sõjaväe andmebaaside häkkimises, et saada tundlikku salajast informatsiooni Afganistani ja Iraagi sõdade kohta, mis seejärel avaldati WikiLeaksi veebilehel.

2019. aasta mais mõisteti Assange Suurbritannias 50 nädalaks vangi kautsjoni vastu vabastamise tingimuste rikkumise eest. Assange varjas end enne seda alates 2012. aastast seitse aastat Ecuadori saatkonnas Londonis.