Keit Kasemets: Euroopa Liidu vaktsineerimiskava ei tasu võrrelda Iisraeli või Bahreiniga

Toimivate koroonavaktsiinide ilmumine sütitas lõppeks põlema valguse tunneli lõpus, mida 2020. aasta jooksul terve maailma elanikkond kärsitult näha lootis. Siiski lennutatakse Euroopa Liidu vaktsineerimiskava pihta aina enam kriitikanooli. Mis põhjusel? Ja on sel alust?

Vaktsineerimisareenil on möödunud aasta lõpuspurdi raames olnud võimalik tunnistada nii mõnegi pookimisgraafikult tempoka "wunderkidi" esilekerkimist: laineid löövad Iisrael, Bahrein, Ühendkuningriigid ja Ameerika Ühendriigid. 

Esikohad on hõivatud kahe Lähis-Ida riigi poolt. Poodiumi kõrgeimal astmel patseerib Iisrael, tollele järgneb käbedalt Bahrein. Kaheksa miljoni elanikuga juudiriigis on näiteks kahe nädala jooksul saanud vaktsiinisüsti üle miljoni kodaniku, mis teeb protsentuaalselt näo ette suurriikidest nii USA-le, Suurbritanniale kui ka Hiinale.

Selliste arengute foonil langeb kahtlev valgusviht tahes-tahtmata ka Euroopa Liidule: 2020. aasta lõpuks sai vaktsineeritud vaid pisike osa elanikkonnast ning tempo jätkub edaspidigi üsnagi alalhoidlikul sammul.  Kas aina tihemini EL-i vaktsineerimiskava pihta lendavad kriitikakuulid on õigustatud?