"On see hea või halb, seda näitab aeg," märkis teadusnõukoja juht Irja Lutsar Delfile kõrgemat nakatumisprotsenti kommenteerides. "Praegusel puhkuseperioodil võib juhtuda, et testitakse lihtsalt õigemaid inimesi - testimispunkti minnakse vaid sümptomite ilmnemisel. Nii-öelda tavapärasel ajal käivad testimispunktist läbi paljudel juhtudel ka need, kes haigusnähte omal nahal ei tunneta, mis loob tavapäraselt ka suurema negatiivsete testide osakaalu."

Lutsar oletas, et negatiivseid teste võis möödunud ööpäeva jooksul ilmneda rohkem, kuna pühade aegu ei pruukinud inimesed ka sümptomite ilmnedes koheselt testima mina.

"Võidi mõelda, et "küll ma paari-kolme päevaga ära paranen", ent haigusnähtude jätkudes suunduti siiski hiljem testima," sõnas viroloog.

Samuti üks asjaolu, mis negatiivsete testide osakaalu kogunumbri puhul pisendada võib, puutub plaaniliste haigete screenimise peatamisse pühadeperioodil.

Sellest tulenevalt ei saa Irja Lutsar möödunud ööpäeva testitulemuste valguses põhjapanevaid järeldusi koheselt teha, vaid soovitab oodata uue töönädala alguseni - siis saavad puhkused läbi ning inimesed asuvad taaskord tööle, mis toob kaasa suurema vajaduse testimiseks. Sellest tulenevalt võib edaspidi oodata ka suuremat osakaalu negatiivsete testide puhul.

Taustast

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2292 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 383, ehk 16,7% testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 198 inimesel. 161 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 569,61 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,3%. 2. jaanuari hommikuse seisuga viibib haiglas 395 COVID-19 patsienti, suri seitse inimest.