Martõnova: praegu käib Valgevenes teadlikkuse revolutsioon, aga suuremal osal on alles jäänud nõukogude teadlikkus. Kommunismi pärand on Valgevenes väga tugev, me ei ole läinud seda teed, mida läksid teised vabariigid. Stereotüüpide lõhkumine on väga valus, meile on vaja dekommuniseerimist. Kuidas käis see protsess teil? Kas teil toimus ühiskonnas lõhenemine?

Ilves: Lõhenemist ei toimunud. Leedu, Läti ja Eesti valmistusid nendeks muutusteks pikka aega. Meie rahvastel oli alles jäänud ajalooline mälu aegadest enne Nõukogude okupatsiooni. Aga teil on selline kogemus ja mälu samuti olemas, sellest räägib teie lipp.

Põhjus, mis Eesti kogemus oli edukas, võtmata tähelepanu alla ajaloolist konteksti, on järgmine: kolm aastat enne Nõukogude Liidu lagunemist hakkasime me arendama struktuure, mis oleksid alternatiivsed nõukogude süsteemile, me hakkasime registreerima kodanikke riigi sees, seda tegid komiteed kogu maal. Ja seejärel otsustasime läbi viia sõltumatud valimised.

Kas neid komiteid kiusati taga?

Perestroika viimastel aastatel oli olukord meie maal märksa vabam kui Valgevenes praegu. Valgevenes on praegu karmim režiim võrreldes sellega, mis oli Nõukogude Liidus perestroika ajal. Inimesi, kes vastutasid registreerimise eest, jälitati, aga vangi neid ei pandud. Meeleavaldustega ei kaasnenud vägivald, ei olnud põhjust jälitamiseks.

Valgevene režiimi vastus on märksa julmem kui see, mille me elasime üle Nõukogude Liidus perestroika ajal. Selleks, et režiimile vastu seista, tuleb protestidesse kaasa tõmmata laiemad massid, kodanikuühiskond. Luua solidaarsusorganisatsioonid. Siis ei saa režiim midagi teha. Teie koordinatsiooninõukogu, 12 inimest, peaks esindama märksa laiemat inimeste ringi. Kui seda ei juhtu, nad vahistatakse. On vaja organiseerida võrgustikud, mis abistaksid vahistatuid.

Igasugune autoritaarne režiim tahab jagada kodanikuühiskonna väikesteks tükikesteks, et iga kodanik võitleks režiimiga iseseisvalt, mitte koos teistega. On vaja ehitada kodanikuühiskond. Eeskujuks võib tuua Eesti kodanike kongressi. See võib olla esimene etapp, selliseid organisatsioone totalitaarsed režiimid kardavadki.

Valgevene teema on maailma meediast kadunud, me muretseme selle pärast. Valgevenes arvavad paljud, et on vaja rahvusvahelist survet Lukašenkale. Valgevenelased ei usu sanktsioonidesse. Kas teie saate aidata meil end kuuldavaks teha ja Lukašenkale tõeliselt survet avaldada? Ja kuidas seda kõige paremini teha? Tuletan meelde, et poliitvangide arv läheneb meil 200-le.

Ma olen teinud ja teen kõik võimaliku, et EL rakendaks Valgevene vastu sanktsioone, samasugune poliitika on Leedul, Lätil ja Poolal. Võtmetegur on sanktsioonide kehtestamine nende inimeste vastu, kes proteste maha suruvad. Ma ei räägi 2-3 ministrist. Tuleb välja selgitada need inimesed, keda Ukrainas nimetati „tituškadeks”, kes surusid proteste maha, tuleb nad välja selgitada ja avalikustada.

Mina olen palju mõjusamate Euroopa sanktsioonide poolt. Pärast president Bideni ametisse astumist näete te USA suhtumise muutumist sellesse küsimusse. Et ma tunnen mõningaid Bidenile lähedasi inimesi, võin öelda, et tuleb palju tähelepanu inimõigustele. Tunnistame, et seda viimasel neljal aastal Trumpi valitsemisajal ei olnud.

Seetõttu muutub kolme nädala pärast olukord sellest vaatepunktist paremaks. USA on alati olnud demokraatia ja inimõiguste edendamise esirinnas. Viimased neli aastat olid need küsimused jäetud eurooplaste ajada, aga nemad ei käitunud sugugi otsustavalt.

Ma olen näinud palju videoid, kus Valgevene OMON käitub äärmiselt julmalt. On vaja tähelepanu igale videole, peavad olema selgitused igale julmade meetmete kasutamise juhtumile. Valgevenes on palju ajakirjanikke, nad peavad nendele juhtumitele tähelepanu juhtima.

Te näete vähem materjale Lääne meedias, sest Lukašenka on riigist välja saatnud palju Lääne ajakirjanikke. Aga blogijad internetis on samuti tähtis instrument. Te teate ju, et mitmed miljonid venemaalased on vaadanud videot, kus Navalnõi süüdistab FSB-d mürgitamises. Kasutage internetti, looge ajakirjanduslik võrgustik.

Tohutu hulk inimesi on neutraalsuse poolt meie suhetes Lääne ja Venemaaga. Samal ajal leiavad väga paljud, et see ei õnnestu, tuleb valida. Kui teie oleksite Valgevene presidendi toolil, kas te leiaksite viisi, kuidas neutraalsust säilitada? Või on see võimatu?

Ma arvan, et see küsimus ei seisne geograafias. Putini jaoks kujutab endast ohtu demokraatlik ühiskond. Iga riik, mis langetab otsuse liikuda demokraatia teele, satub Putini jaoks ohtude nimekirja. Miks? Putin selgitab ametlikult oma seisukohta sellega, et endise Nõukogude Liidu inimesed saavad demokraatiast valesti aru, ei oska seda kasutada.

Miks vihkab Putin Balti riike? Sest need on demokraatlikud riigid. Me oleme Putini jaoks näide selle kohta, et ei ole vaja oma rahvast rõhuda.

Jutt ei käi siin mitte Lääne ja Venemaa suhetest, vaid liberalismi ja Putini vahelistest suhetest. Sel hetkel, kui teist saab demokraatlik riik, muutute te Putini jaoks ohuks.

On kõlanud arvamus, et Lukašenka on loll, ta poleks pidanud kirjutama endale valimistel nii suurt protsenti. Küsimus on selles, et see, et liider võib omale mingi protsendi kirjutada, on Putini jaoks vastuvõetav, aga demokraatlike riikide jaoks vastuvõetamatu.

Te võite NATO-t mitte valida, aga olles demokraatlik riik, kujutate te endast Putini jaoks juba ohtu.

Millistel endise Nõukogude Liidu riikidel oli võimalus säilitada häid suhteid Venemaaga? Need on riigid, kus ei ole demokraatiat. Ja kellel on temaga halvad suhted? Need on riigid, kes läksid demokraatia teed.

Kui kiiresti saaks Valgevenes rakendada e-riiki?

See ei ole tehniline küsimus, tehnilisest seisukohast on kõik lihtne. Inimesed peavad süsteemi usaldama ja tahtma seda kasutada. Valgevenes on selline hulk kõige targemaid IT-spetsialiste, et nad võivad ette valmistada parema süsteemi, kui see, mis on kasutusel Eestis. Aga kui inimesed süsteemi ei usalda, ei hakka see toimima.

Kas te usute meie võitu? Mitme päeva, kuu, aastaga me sellega hakkama saame?

Võit saabub kiiremini, kui te ootate. Tõelised revolutsioonid võtavad hoogu väga kaua, aga toimuvad väga kiiresti, see on Hemingway tsitaat. Kui te vaatate Nõukogude Liidu lagunemist, siis näete, et see võttis hoogu väga kaua, aga pärast lendas laiali väga kiiresti. Samasugune oli olukord Tšehhoslovakkias ja Ida-Saksamaal. Tšehhoslovakkias oli 1988. aastal väga karm režiim, aga see lagunes.

Kui ma töötasin Raadio Vabaduses ja olin edukas analüütik, kutsus direktor mu oma kabinetti ja ütles: sa kirjutad suurepäraselt, aga Eesti ei saa kunagi vabaks, nii et sa hakkad töötama teiste teemadega. Me saadame su kursustele ja sa hakkad terrorismieksperdiks. Aga mina vastasin, et see ei huvita mind, ma olin kindel Eesti võimaluses iseseisvus saavutada ja viie aasta pärast nii ka juhtus.

Lõpetuseks tahaksin öelda järgmist. Lugesin hiljuti artiklit selle kohta, et Kreml püüab olukorrast väljuda, luues Valgevenes oma partei. Sellist olukorda oleme me täheldanud ka teistes riikides. Sellised parteid on tekkinud, nad on esitanud ideid, mis on Kremlile kasulikud. Selline partei loodi ka Eestis, see ei olnud populaarne ja läks kiiresti lõhki. Kutsun teid olema tähelepanelikud ja ettevaatlikud!